Suvi on täna täiega südames! Tuju on imeline, armastus on õhus! Kohe on suvi! Kohe on puhkus! Ees ootab, juba osalt läbitud, viimane nö. tavaline tööpäev sel aastal. Eile tegin teise töökoha viimase päeva sel aastal (no kooli inimeste aasta käib ikka sügisest kevadeni). Kool on seljatatud, jääb üle vaid esmaspäeval lõpetamisele minna. Ees ootab pikk pikk suvepuhkus. Kusjuures 1. korda üle ma-ei-mäleta kui pika aja ei kavatse ma terve suvi ei töötada ega õppida vaid ainult puhata, reisida, tervislike ja maitsvaid asju süüa ja palju liikuda!

Eile avastasin, et Fitlapi seltsis on märkamatult möödunud 3 nädalat! 3 nädalat tagasi ma liitusin ehk homme saab 3 nädalat vahelduva eduga kava jälgitud. Kuna on olnud oma mõõnad on kaalu kadu on olnud võib-olla veidi väiksem kui oleks lootnud (-1,8kg) aga pettunud ma kindlasti pole, sest olen piisavalt realist, et mõista, et pole mõtet olla pahane tulemuste peale mida sa ei saavutanud, tööga mida sa ei teinud. 

Kui nüüd rohkem järgi mõelda siis 1,8 kg kolme nädalaga ilma igasuguse trennita (vaid üks kord ujumist ning üks kerge jooks) ning üsna mitmete pattudega on ju väga hea tulemus! Ning kui 3 kuud tagasi tasapisi kaalulangetamisega peale hakkasin kaalusin üle 84 kg. Siis rõhusin trennile, kuid toitumisele pöörasin vähem rõhku. Tõmbasin toitumist küll paremaks kui varem aga tegin palju vigu. Tihti nt. sõin vaid korra või kaks päevas, magasin vähe ning kuna ka stress oli sel ajal meeletu hoidis keha kõike kõvasti kinni. Aga kokku olen alla võtnud 4,8 kg ning kõige olulisem on minu jaoks see, et ma pole selle aja jooksul kordagi alla andnud.

Kuigi eelmine nädal näiteks oli väga raske kui peale kahte nädalat tööd ja tubli saavutust kõik ühe nädalavahetusega vastu taevast lendas aga pole hullu. Nüüd olen kohe järgi rabelenud ning kokkuvõttes olen väga positiivselt meelestatud. Vaatasin, et fitlapi utoopia poole liikumisest olen ka vaid mõnisada gramm maas. Ja lõpetamise ja suvega ilmselt tuleb seda kõikumist palju aga sügisest jälle langeb kindlasti rohkem. Nii, et kindlasti ei kavatse ma alla anda ning uuest nädalast loodan ka rohkem trenni lainele saada ning alguses utoopiana pandud eesmärgid ei tundugi enam nii utoopilised.

oh well... ja muidugi kõvasti tööd ja vaeva nägema! :) 

Blogimisega läheb nüüd kindlasti palju hõredamaks, kuna siiani olen saanud tööl blogida. Kodus ei viitsi eriti arvutit avada ja hetkel see üldse streigib ning ei avanegi- pole ka ime, tänapäeva asjade vastupidavust ning seda kuidas see vatti on saanud vaadates on tõsine ime, et see veel siianigi vastu on pidanud. See aga tähendab, et tõenäoliselt suvel blogin siis kui ema juurde juhtun ja seal kellegil parasjagu arvuti lahti peaks olema. Eile ostsin seega ka 3 kuud fitlapi kasutust ära- siiani olin seda imevidinat vaid blogimise eest kasutada saanud! Päris ära ma aga kindlasti siit ei kao. Endagi jaoks on seda lahe pidada-tore lugeda ja pea tühjaks mõelda ning hiljem tõuse ja mõõne vaadata.

Seniks kuni uuesti blogin aga...