... aga järgi ma neile ei anna. Ehk alates esmaspäevast, kui alustasin on neid ahvatlusi ja meelitajaid ikka iga nurga peal.Nii, et need päevad on möödunud umbes nii! 

Kuna ma ei ole kindlasti seda tüüpi, kes käiks ringi ja muudkui räägiks, et oioi ma nüüd proovin kaalulangetada, vaid pigem hoiaks seda üldse ainult päris enda teada ja loodaks, et millalgi räägivad tulemused enda eest siis on muidugi eriti raske mööda nihverdada. Noh siia muidugi kirjutan aga sellepärast, et mulle meeldib kirjutada ja pärast hea tagantjärgi vaadata. 

Algas katsumuste rada esmaspäeval. Lähen 1. tööpäeval õndsalt õpetajate tuppa ja no MUIDUGI on seal tordi laud ja kuna on 1. päev tagasi kava peal siis MUIDUGI on seal mu lemmik tort- trühvli tort. Ja kuna ma olin viimane kes eraldi koosviibimisele saabus siis MUIDUGI kõik vaatasid, et ma ikka kooki saaksin ja sööksin. Kui ma siis viisakalt istusin koogi tükk ees ja mitte ei kavatsenud seda puutuda siis küsisid ka, et ooiii kas ootad kohvi tordi kõrvale... Turbo kiirusel käis peast läbi, eiii, teate ma just sõin. No nüüd just lõpetasin, ma tulen pärast söön ära. Pole vist vaja mainida, et rohkem ma sinna õpetajate tuppa see päev jalga ei tõstnud. Aga maru uhke oli olla, sest tegelikult oli kõht hullupööra tühi ja tegu oli tõesti mu lemmiktordiga. Oeh! Võit number 1! Esmaspäev olin 100% kavas! 

Teisipäev oli uus päev ja uued katsumused. 1. oli peale tööd juuksurisse minek, pärast seda oli vaja veel ema juurde minna ja siis veel õe juurde. Ilmselgelt jäi õhtusöök ja järgmise päeva toiduvalmistamine väga hilja peale. Lõunast oli hiigel hunnik kartulisalatit küll järgi, kuid kuna see oli kotis soojaks läinud polnud see üldse eriti isuäratav. Siis hakkas ema peale. No aga ma tegin just kodujuustupirukat võtad äkki veits. Lootusrikkalt mõtlesin, et kuna tal nüüd ka fitlap on se ehk kava toit. OHHH EIIII. Proovis ta ju veenda, et see on väga tervislik aga ei! Olen endale lubanud! Täna sellele mõeldes on see eriti irooniline, sest tavaliselt niikui ma midagi kava välist söön on ema 1. kes on kohe oioioi, kas sa ei arva, et peaksid ikka fitlapi toitu sööma, vaata seda kõhtu. Nüüd kui tubli olen moosib mind oma pimedale poolele. 

Kui kodujuustu pirukale oli veel kerge vastupanna, sest see ei lõhnanud ja ma ei näinud seda ka ja no üldse pole soolase piruka suur fänn siis õe juures ootas digestivi põhjal rohke hapukoorega marja kook, see tuli otse ahjust ja lõhnas nii, et ma mõtlesin, et nüüd on kõik! Ma arvan, et see oli mu elu suurim tunnine siseheitlus. Oiii kus pressiti mul on niipalju ja pead sööma! EI! Jällegi, tead ma just sõin kõht on niiii täis no kuidagi ei mahu... oeh jube jube :D

Aga igaljuhul saabus võit 2! ja ka 2. päev on rohelisem kui uuenda mõõte nupp siin kõrval! Juba praegu võiks uuendada aga ootan ikka nädala täitumise ära enne kui hõiskan! Aga tänane kaalumine tegi juba rõõmsaks küll. Endaüle on üldse praegu maruuhke olla! Ikka edasi ja enam mitte sammugi tagasi!