Käisime eelmisel nädalal sõbrannadega restoranis ning esimest korda elus pidin toidu tagasi saatma ning laskma oma taldriku ja muud söömisvahendid välja vahetada. Eestlasena oli mul üsna piinlik, et ma olin ise nii rumal olnud.

Ma võtsin kogemata vale tüki sushit. Õnneks ma selle söömiseni ei jõudnud.

Mul on avokaadoallergia.

See ei ole nali. Mõnes mõttes on see isegi veidi keerulisem, kui niiöelda "suured allergeenid". Tavaliselt on pakile hoiatusena märgitud, kas toit sisaldab pähkleid, muna, piima või gluteeni ning inimesed ka hoiatavad aktiivsemalt nende eest. Lihtsamaks ei tee seda ka asjaolu, et avokaado on viimase aja absoluutne (tervise)trend, mida tuleb kasutada igasuguses toitumises.

Kolme aastaga on minust saanud inimene, kes paranoiliselt loeb toiduainete pakendeid. Lisaks toidupakenditele ka šampoonide ning kreemide pakendeid, sest avokaadoõli kasutatakse ka nendes. Ma ei julge osta midagi mahla/smuutibaaridest, sest ma ei ole kunagi päris kindel, kuidas nad oma blendereid pesevad ning seltskondades on nüüd rubriik "kas-sina-saad-seda-süüa" (avokaadoallergia ristub näiteks kiivide ning mangoga).

Kogemata allergeenide sissesöömisega ei saa hakkama mitte ainult lapsed. Seda teevad ka täiskasvanud, kes on üles kasvanud ilma allergiateta. Ilmselgelt uue normaalsuse tekkimiseks läheb omajagu aega.

Kuidas see segab minu toitumiskava jälgimist? Tegelikult ei sega üldse. Ma lihtsalt valin retseptid, mis avokaadosid ei sisalda.

 

Samas olen õppinud uue hinnanguga vaatama inimesi, kes peavad suurema osa oma toitumisest/igapäevaelust korraldama ümber vastavalt allergeenidele.