Udune esmaspäev.

Tervist kõigile! 

Ma ei tea kuidas teil, aga mul on tunne nagu mesikäpal koopas...magaks ja magaks! Täna hommikul ei saanud kuidagi voodist välja roomata. Kaalusin tõsimeeli ka mitte trenni minemist. Süümepiinad said võitu,sest ega see patune weekend jättis oma rasvase jälje. (Ikka oli ju vaja külast külla käia ja kooki süüa- erinõme kui veel pole kunagi koogiarmastaja olnud; haige plika järgi jäetud jäätise ja pudingi vms jäänused ei raatsinud kah ära visata...) Aga neiul on õnneks parem! Kui meie siin tahame üldjuhul kõik alla võtta, siis minu tütrekest peab nuumama! Ta on 134cm pikk ja vaid 24kg. Eile nõudis karamellkisselli. No ma siis tegin, elus 1.x.Sai vist hea. 

Ot meie teemast. Käisin bodycombatis!  Vot on trenn! Kusjuures meenutades oma 1.x kui kevadel seal käisin ja nüüd, siis peab mainima, et tundsin oma kõhulihase olemasolu täna!  Nii et naiskad! Minust  hakkab veel asja saama voh! Tahtsin oma normaalse pulsikellaga vaadata huvi pärast palju kaloreid kulutab, aga ei saand seda kohe kiiruga käima.

Kuulge nalja. Hommikul tahtsin hirrmsasti karjala pirukat, mille eile omale varusin. Võite kujutada mu üllatust KUI avastasin, et ette nähtud 0,6 karjala pirukat...No halloooo, ma ju tahan süüaaaaa!!! Seda enam, et kõrvale polnud seda va kodujuustu võtta. 

Lõunaks tegin kinoa-kikerherne rooga- see nii nämma! 

Neiul aga huul värises- ei või ju liha süüa?! Talle siis eriroog...kakaokissell. 

Jõulu värk hakkab mulle juba ajudele käima, noh see negatiivne - poodlemise jmt värk. Ma põhimõtteliselt ei taha mingit mõtettut träni kokku osta. Kellele ja milleks? Eelmisel aastal tegin oma parimatele sõbrannadele tumedast šokolaadist ja pähklitest komme ja pakkisin kenasti roosasse... See aasta said nad meie oma aia õuntest tehtud koduveini. (räägib alkovastane eksole) Ei teagi kuidas meil seekord jõulud siis. Ilma ämmata. Ei tohi siin nüüd masendusse langeda...Ausalt! Onju! 

Seoses Heleni jutuga muideks, tahtsin teile ka panna 1 lõigu Alkeemia nurgast, mis täna silma jäi:

"Inimene, kes ennast ohverdab ja maha salgab, arvab tihti, et ta on isetu ja hea. Tegelikkuses on selline inimene hoopis iseloomutu ja nõrk, kes väldib igal võimalikul viisil teiste pahandamist, et teda ikka edasi hinnataks. Ennast teisejärguliseks seades ollakse enese jaoks mittekeegi, aga tahetakse kõigi teiste jaoks olla keegi, sest oma identiteeti ollakse harjunud väärtustama ainult läbi teiste heakskiidu. ...

Sa usalda, usalda, usalda ennast. Sa tõmba kohe oma selgroog tagasi pikaks ja sirgeks. Pea meeles, et hirm on suletus (võimalused sulguvad) ja julgus on avatus (võimalused avanevad)."

Nii et armastagem ennast!!!