Koerapolka...uus rekord!

Hei uued ja vanad sõbrad!

Teate ma siin avastasin, et blogivõistlus käimas. Mõtlesin, et oleks juba ilus üksiti ka osa võtta!, sest mul hakkab märtsis kasutusaeg lõppema ja no ilus oleks ju sõprade abiga esimese 6 sekka jõuda näiteks? Vast ei ole ületamatu soov?

Kõik sõbrad ju hullult tahavad teada, kuidas mul läheb ja siis veel natuke elukesest aimu saada. Eksju?

Kui pealkirjast rääkida, siis teate- ei ole tegemist uue tordisöömise rekordiga vms. AGA 3 x võite arvata! 1x-ga ilmselt arvate ära, kes vähegi mind juba tunneb... No mul on sama lugu nagu Grete Lõbuga, kes arvas, et tema uus suhe on arenenud armastuseks. Minu puhul võiks siis öelda- vana armastus lõi mühinal õitsele!!! Täpsustuseks neile, kes ära ei arvanud- tegemist on siis suusatamisega! (kes julges arvata midagi muud?!- käsi püsti!- ja teen kohe ata ata. Ehk siis- kui teie seda suurepärast kevadeilma nautisite, läksin mina suusaradadele ja pigistasin sealt maksimumi välja. Tänaseks ja ühtlasi selle hooaja tippmargiks sai see, et sõitsin 15km täpselt 1 tunniga! Panin siis rahuliku hooga veel 5km otsa ja seega 20km lõppaeg: 1h ja 27min . Las ma jah joonin nüüd alla, sest ega ise ka ei usu. Suusaraja olukord oli üllatavalt hea, mäest laskumine kiirelt jäine ja pikk, mis andis aega hinge tõmmata. Vot kirusin end, et just täna pulsivööd peale ei pannud- tundsin, et kohati mäkke ronides oli pulss laes...

Aitab aga spordijutust. Võib ju arvata, et homme olen 3kg kergem, aga -unista edasi. Heal juhul sain natuke EV sünnipäeva patusest lauast 1 palukese nö. lunastatud. Noh see selleks. Ah et, mis meil pidulaual oli või? TEate tuli isu end üllatada- sedapuhku nautisime pardi maitsvat liha koos ahjujuurikatega. Magusaks tellisid lapsed mult kirju koera, mis kadus kah kuhugi nagu vits vette...Pidulaud oli meil siis maakodu naabrite pool. (Ei saa jätta mainimata naabrinaise omatehtud kartulisalatit- see oli ka kahjuks jube maitsev. ) Seadsime end mõnuga koduselt neil sisse ja vaatasime seda vastuvõttu.

Kerides veel aega tagasi... Reede käisime sõbrannaga ka suusatamas. Noh miski tagasihoidlikud 12-13km vaid, aga pärast seda sauna- vot see oli päris väsitav. Õhtul tuli veel teatri jõuda. Kultuurikriitikut minust ilmselgelt ei saa, väike ülevaade on siin: Kaukaasia kriidiring . Mis ma oskan öelda... kahjuks pean nentima, et olin end nii ära väsitanud, et teatris 1.vaatus ma ausõna jäin tukkuma! (vist pidi siis ka igav olema?!), seevastu 2.vaatus oli väga elav (või aitas kaasa see, et vaheajal sai manustatud kohvi? ) Minu hinne jääb sellele tükile aga 3. Ott Sepp muidugi lärmas nagu ta ikka on ja Merle Jääger oli ka vaimukas. Täpsustuseks- tükk oli muidu ikka draama, mitte komöödia eksole...

Laupäeval, kui lastel algas koolivaheaeg- läks hommikusöögiks meie perele kavakohane toit kui kerisele- avokaado munavõi

Mälusopist kerkis esile veel ka hernesupp, mida ma jubedalt armastan nüüd. Suured tänud Carmen, kes selle meie kavakohaselt kokku miksis- suitsukanalihast... Super hea asi! Lapsed miskipärast ei arva sellest midagi. (Aga noh- see on nende probleem!)

Mis on teie pubekate lemmiksöögid kavast? -vastab see, kes on kõige julgem!