Hellou!

Hoidsin madalat profiili ja lootsin, et keegi ikka blogima tuleb. Ennäe imet, uued tulijad on ka platsis! Welcome welcome! Sellest on tuliselt hea meel, kui suure tuhinaga kavasse sisse sõidetakse. Miks mitte? Kaotada pole ju muud, kui vaid ülekaalu. Alati on hea meel, kui kellegil üleliigsed kilod maha potsatavad. (Siia tahaks voh panna, aga ei kedagist. )

Kesk neid lumesadusid ja värke, lisame elule värvi siin... Ja kes ütleb nüüüd mulle, mis on sellel pildil valesti? Ah? Kes on see, kes tunneb Helenit hästi? Juuli kindlasti eksib vastusega. Niisiis! Siin pildil on valesti see, et on sündinud ime ja läinud lilled 2.hooajal õitsema! Minul?! Impossible. :D Ainus, mis mul õitseb on orhideed...

Kui lillede vallas kohtab imesid, siis minu kaalurindel on imedele vähe ruumi! Kõik on korrelatsioonis sellega, mis suhu rändab. Ja mina pole süüdi kui mees nii lahkelt arvas näiteks, et oleks armas perele kast maasikaid osta. (5kg) PEan nentima, et see 5kg kadus mul lastega 2 päevaga kerre nii, et ei jõudnud piltigi teha! :D

(pilt varasemast ajast- kuskilt leidsin)

Maasikate kaela ei saa ajada muud, kui sain hetkeks kõhu korda! Iseenesest võib-olla isegi aitaks kaalulangetuse teel? Aga jah.. kes jaksab neid nii osta :(

Vahepeal oli Volber ja me kimasime taas maakodu. (kes suudab kesk seda edasi-tagasi jooksmist jälgida regulaarset toitumist?! Eip. Nõup) TEgime Volbri ajal suitsuahjus lesta, see sai imemaitsev nagu ikka endatehtud suitsukala...  :P Oli ka lõke. Võimas. Veendusime loomulikult ohutuses. Ilusti põllu veerel saime imetleda lõkketuld. (Ot kuidas see oligi- maailma rahustavamad asjad olid - vaadata lõket, voolavat vett või töötavat naabrimeest? )

Reede õhtu olime taas maakodu manu. Nii see eluke veereb. Maa rahu ja vaikus lummavad niivõrd, et jookseme ummisjalu esimesel võimalusel sinna. Nuusutad magusalt lõhnavaid ploomipuid ja lihtsalt naudid elu. 

   

Maal pole mul kaalu. Hea ongi. Küll siis linnas jõuab pablada jälle edasi. Või ka mitte. Vaata ja imesta... Mees on saanud kaalu 93,5kg- 87,5kg. Kogu aeg küsib, mida mina valesti siis teen? Ei oska öelda. Ujun?

Laupäeval olime kõps jälle laadalised. Tartu kesklinnas oli kevadlaat. Kuna ma juba nii tihe laadaline, vaatasin et müüjad ka osad kuidagi väga tuttava näoga juba :D Saime naabrinaisega jällegi oma võsukeste soove täita- a la tahan astelpaju mahla vms. Nohjah. Ise me vist ei ostnudki midagi. Tahtsin tomatitaimi. Otsustasime turult osta siiski. Ja sähket- turul olid kallimad kui laadal :(

LAupäeva õhtu mööduski kasvuhoones mässates, saateks Elmari tantsuõhtu. Kuna kastmissüsteemi sisse seadmine oli mehel lobistades külmas vees ja ka mul puges vägisi külm konti kui kohati vihmas taimi istutasin. Seega- koukisin aga heaga konjaki välja... no ja siis läks ikka eriti lõbusaks. Lõpetasime pidulikult tantsutiirudega kasvuhoones. :D Tsikk istus oma matkatooliga sealsamas ja pööritas silmi.

No ja kui siis tuli naabrimehel saunakutse, olime me varmalt nõus! Saime oma külmunud kondid laval kenasti soojaks ja pehmeks. Uni tuli tol ööl super hea!  :)

Pühapäev tervitas meid vihmasajuga ja ilm läks korraga masendavalt hämaraks. Kõik nagu ärritas. Tulime linna ja tuju oli ikka sama kehv. Pärast koristamist ja pesu pesemisi läksime ekspromt Aurasse. Mina plikaga ja naabrinaine pojaga. Sama ulmevaldkond nagu oli mu lilledega on ka see, kuidas mahtus minu 146cm tsikk trikoosse, mis oli pikkusele 128cm. (vaeseke kurtis küll jah, et ei saa hingata...) Lubasin, et vees läheb lõdvemaks :D (Aasta ema tiitel jätkuvalt minu eksju) Pärast 3,5h mulistamist, pesuruumis pestes märkasin küll jah, et plikal lausa punased triibud sisse sooninud :( Ausõna ostan uue trikoo!

Lõpp hea, kõik hea. Vahi kui ilus värviline postitus sai. 

Uus nädal, uued võimalused! (Kaal ikka täpselt sama, mis nädal tagasi!) ;)