Hei hei!

Kuidas siis kõigil hästi läheb? Te olete maru jutukad ma vaatan...Ei lase ma end sellest häirida ja lasen omasoodu.

Alustuseks pean vist ära ütlema, et meie projekt mehega 5kg kuhugi poetada on luhtumise radadel. (Tema hakkab sööma siis, kui mina magama lähen ja mul esineb magusa söömasööste, nii et ei hakka siin kellegile valetama. On nagu on sellega. Hetkel on nii.)

Teate ma pidin kolmapäeval Tallinna minema, st. täna, aga ei hakanud minema. Ehk siis tervisenäitajatest pole mul midagi kah rääkida.

Millest siis rääkida eksole. Lilledest puust.

Kerin mõttelõnga kuhugi eelmise nädala lõppu ja meenutan, mis toredat toimus siis. Reede õhtul kui olin mina oma uute lemmikute- juustuste nachodega diivanile kerinud... teatas mees, et kuule lähme onule külla. Räpinasse. (hakkan juba mõtlema- mis krt seal nachodes on, et alati järgnevad sellised toredad mõtted mu mehel?!) Sedapuhku olin mina ikka väga väsinud ja teatasin, et ei lähe kuhugi! Huhh-nacho needus sai murtud! laugh Võtsin hoopis punase veini pokaali ligi... ja tegin riläx. See aga maksis mulle hirmsasti kätte! (NB- ei soovita alkoholi juua, eriti kui tahad kaalust alla võtta!!) Järgmisel hommikul oli pohmakas! (no mismõttes? mnjahh... 2 pokaali siis) Kulistasin hooga vett ja hakkas päev helgem tunduma.

Laupäeval tulid meil õhtul külalised ja oli tore ning mängisime Aliast. Ausõna ma ei joonud alkoholi!

Pühapäeva kuulutasin enda jaoks ülimaks puhkepäevaks. Usun, et krimkade vaatamise rekordi telekast võib julgelt minu nimele kirjutada! Ehk siis- suutsin päeva peale ära vaadata neid 3. (Kuna olin ülimalt nördinud, et mu lemmik- Midsummeri mõrvade osa oli mul juba nähtud.) Ja siis nagu muuseas- mõtlesin, et olen kaval ja panen ühtlasi hernesupi ka podisema. 

Pildil minu hernesupp, mis Carmen FB grupis kokku tuletas retseptist hakklihasupp.

    

 

Siis oli nii, et hakkasin sööma kui mõtlesin pingsalt, et midagi nagu oleks puudu.... See on nüüd see koht, et- ei saa samal ajal filmi vaadata ja 1 käega suppi keeta. angry Ehk siis- unustasin sibula ja küüslaugu ära. AGA polnud hullu midagi- hautasin nad pannil ära ja lisasin juurde ja keetsin veel suppi. Sai kõvasti parem! cheeky Carmen - tänan retsepti eest! Megahea supp ikka... 

Esmaspäeval olin puhkamisest nii kurnatud, et vaevu jaksasin suusatama minna. Ütlesin endale, et rahulikult pisi-tasa. Ilm oli kah nagu oli. Tibutas vihma. Kunstlumerada aga kannatas ilusti sõita. PEale 15 ringi- otsustasin, et aitab kah. See küll AINULT 10,5km. Mis siis. Autosse istudes vaatasin, et näitas +5,5 kraadi?

Teisipäeval võtsin südame rindu ja läksin bodypumpi. Proovisin hästi korralikult järgi teha. Kus jõud otsa lõpes oli - kitsad kätekõverdused. (et käed on kitsalt). Laiad on minu jaoks väga lihtsalt teostatavad samas. Kummaline.

Hull kalaisu oli, tegin siis lillkapsa-karri-riisi ja lõhe.  (tänud Maarika! Ot ja kuidas sul läheb?!)

Ilm oli sompus, seega tuli omal päike välja mõelda...

Siin ta on:

Ja mis kõige toredam. Peale seda ilmutas end päriselt ka päike! yes

Eile õhtul osalesin veel Peep Vainu webinaril- Kergema elu valem. Päris huvitav oli- pani veits mõtlema küll, et miks meile veeretatakse eluteele kannatusi? eesti inimene ju teatavasti kannatab alati viimase piirini. Alles siis hakkab mõtlema, kui kuskilt king ikka väga piitsitama hakkab... Ehk siis- raskused ei tohiks kedagi kohutada. PEabki olema ka raske, sest muidu sa ei oska hinnata seda, mis on kerge. Eriti tore oli minu jaoks see, kuidas Peep võrdles elu nagu suusatamisega...

Täna oli mul väga huvitav. 1 vana töökaaslane viis minuga läbi motiveeriva intervjuu. See oli uskumatu, millise tulemuse see minu jaoks välja paiskas... Nüüd on jälle mõtteainet kui palju! Siinkohal ma hetkel rohkem ei paljasta- iga asi omal ajal...

Olge muhedad.

Ilusat saabuvat sõbrapäeva! heart