Hei!

Suvi on käes ja kes ütles, et minul vormi pole veel käes ah?

Kaalunumber rääkigu mis tahes, aga vaatame nüüd kõik pilti- kas siin on midagi vinguda? Ausalt.

Pildil olen siis: pikkus 168cm ja kaal ca 66kg pakun.

Viimane nädal on olnud aga sajaga kreisi ma ütlen teile! Elu maal võib tunduda nagu idüll, aga kui sul on seal vinguv pubekas, siis see pole üldse äge. Miks ei oska inimesed üldse enam rõõmu tunda? Pisikestest asjadest nagu päikseline ilm, esimesed kurgid, vees sulistamine, paadisõit järvel jne jne. Pubeiga on meie hoovile siis kohale jõudnud! 

Laupäeval otsustasime, et läheme laadale- Vastseliina. No ja kus siis läks jorr lahti poja poolt- no kas me ikka peame sinna minema jne jne. Hulluks ajav! Keegi võiks mulle teha kiirkursuse kuidas pubega hakkama saada?! Räägi ilusti palju tahad- no ei jõua sinna teise peanuppu midagi kohale... Laadal oli minu arust kõik nii vahva- ilm oli ilus, päike paistis, kauplejaid oli kõvasti. Ostsime igast nänni nagu laadal ikka- suitsuvorsti, juustu, jmt. (Poiss kõndis kõikse aeg 10m minust taga pool. Kas nii hakkabki olema?!) Rammumehe võistlused panid pead vangutama küll- no kust kohast tuleb selline ramm?! et tõsta autot nagu muuseas... Minu jaoks tähendab laat seda, et siis saab mulgiputru süüa! Kahjuks või õnneks pean tunnistama, et see ei olnud suurem asi sad, nii ma suutsin mehele enamus portsust ära anda wink .Tagasitee viis meid Räpina kaudu- vaatasime üle minu mehe lapsepõlvemaa, samas põikasime ka Peipsi äärde. Mina olin siis ainuke, kes ujuma läks. (keda see üllatab eksole) Mulle tundus Peipsi tsipake külmem kui meie maakodu järveke. Pube istus kõikse aeg siis autos telefonis no. 

Laupäeva õhtusöök oli meie pool sedapuhku, ikka oma vahvate naabritega! Pakkusime head-paremat, mis laadalt tõime, ühtlasi väike grill ka, kuhu kõrvale sain teha juba MEIE oma kurgisalatit! Nii äge. Teate sellest tulenevalt pole minu käsi enam tõusnud, et osta kalli raha eest kurki-tomatit. Peale 22 olime juba igaüks oma pesadesse roninud kui helistas naabrimees ja kutsus paadisõidule! No kes siis jätab minemata? Paati ronides selgus, et minu mees oli kaasa krabanud šampuse ja naabrimees tõi lagedale tumeda šokolaadi! devil Nii me siis seal vaikselt kulgesime... kaunis roosa päikeseloojang ja naabrimees aerutas meie suurt seltskonda (olime 6-kesi). Kõik oli lihtsalt suurepärane! 

Pühapäeval mõtlesime õhtu poole siiski linna kobida, sest nii nõme kui see ka pole- pesud tahtsid pesemist ja kodu koristamist. No on ju nõme! Mis aga oli tore- meie pubekas niitis muru ära- seega on ka helgemaid hetki! 

Esmaspäeva hommik läksin otsustavalt trenni- bodybalance ja te ei kujuta ettegi kui HEA see oli! KAva oli sedapuhku veidike lihtsam kui mina harjunud olin, aga ma kohe nautisin seda! (vahemärkus- eelmisel nädalal käisin 2 rühmatrennis ja 2 korda pusisin fitlapi trenni kodus teha- saab hakkama küll!) laugh

Edasi läks hulluks ära- tormasime nagu ikka- viimasel minutil lõpetamisele. Õnneks jõudsime jumala täpsel ajal- ehk siis õnnitlemise ajaks! Meie kunagine naabrinaine lõpetas TÜ. Vot on naine. Ootab 3-ndat last ja lõpetas ülikooli! Peokohta minnes otsustasin rasedal siis aidata-sättida seda söögimajandust seal. Kuna kõht korises, siis nagu möödaminnes lendas juba ühtekomateist suhu. (ei jõudnud kodus lõunat süüa noh) Külalised saabusid 15 paiku. Pidu kujunes väga vahvaks! Leidsin uusi tuttavaid ja kuidagi jutt jooksis koos šampusega väga hästi! (mitte, et ma muidu ilma alkota väga häbelik oleks) Näiteks oli meil seltskonnas 1 maailma tugevamaid naisi! Ma ikka ei suutnud ära uskuda kuidas selline nääpsukene suudab oma 120kg mehe üles tõsta nii et pole asigi?! 1 oli teinud ise tordi- no ja kui ma kuulsin sõna brownipõhi- olin juba tordi poolt kahe käega...šokohoolik ma ütlen noh!

Teisipäeva hommik- noh mis nii hommik 11.15 on- voodist välja ronides sai mulle kohe selgeks, et selle väikse šampuse vibraga peas ei lähe ma ei trenni ega kuhugi. Kella 13:30-ks suutsin end kosmeetiku juurde vedada. Edasi läks jälle sama skeemi järgi, mis eelnev päev- kodu jõudes- tormasime uuele lõpupeole, loomulikult polnud aega ju süüa. Midagi krabasin lõugade vahele ja see ei olnud teps tervislik amps. Sedapuhku oli lõpetamine Alatskivi lossis. Voh oli uhke värk! (Meie naabritüdruk lõpetas keskkooli.)

Täna kaalule ronides pidin väiksemat sorti närvivapustuse saama- 69,1kg?! Alles oli 65,6kg... Jõhker. Nu vat, kimasin siis kohe bodyattacki ja SEE kulus ära küll!! Pärast saunas istudes tundsin kuidas suhkru võõrutus oli kohal- PEAVALU. Oli vaja seda?

Teate mina olen nüüd väsinud. Pidudest ja kõigest. Ei taha liha ega šampuste peale üldse mõeldagi. Sõin just lõunaks praegu maapähkli-banaani smuutit! (Lõunaks- hallooo!) Mina ei tea mis sellest jaani värgendusest saab. 1. pidu juba... eee- homme! blush  See siis meie maakodu kandis, teate seal on ALATI väga vahvad simmanid ja peod olnud! Seekord esineb PS Troika. Tulge aga kõik! Mellistesse! Iseasi mis see ilmataat meil plaanib, aga loodan nii väga et tuleb ilus õhtu.

Kaunist suve algust ja nautige kõike! kiss