Koera saba oli norgus... (6.osa)

Hei hei!

Viimases postituses minu viimane lause oli- et ärge külmetage! Võinuks siis ise kah seda järgida, aga- eiiii!

Minu "hädade org" algas eelmisel teisipäeval. Läksin väga reipalt trenni, hinges kerge kahtlus- kas ma ikka mahun sinna saali ära ka või? Bodypump on nüüd kevadel järsku jube pop!? No- mahtusin! Otse treeneri kõrvale sisuliselt. Olin maikasärgi väel no ja  trenni alguses oli nagu jahekas. Mõtlesin, et ah- alguse asi. Ja kus siis hakkas... Kesk trenni ja higistamist tunnen, et no jama- konditsioneer puhub igast kandist. Küll ma tassisin oma pinki mitu sammu vasemale, mitu sammu paremale. Ei midagi. Noh jätsin sinnapaika ja keskendusin trennile, lootuses et VAST ei juhtu midagi! Lootus on ikka lollide lohutus ma ütlen! Peale trenni hüppasin aga- hops sauna, et äkki ikka tõesti midagi ei juhtu. Juhtus ikka. Õhtul juba oli selline imelik olemine. Hommikuks aga- olin hääletu!  Peale toredat hommikusööki ja tassi teed tuli häälekrigin tagasi. Mõtlesin, et ah mis- lähen ikka trenni! Trenniga ma haigeks jäin, küll ma seal jälle terveks saan noh! JA te ei kujuta ette mis vahva trenn oli, seal sai ikka kõvasti end välja elada! Kirjade järgi oli nagu bodyattack, aga see osutus siis selliseks, kus said trummipulkadega peksta õhku ja vastu põrandat väga tempokal viisil ja samal ajal ikka painutades või väänutades keha!  Ma veel naersin, et see on ikka ülilahe väljaelamise viis!! Koju tulles ei saagi vinguda kellegi kallal, sest oled end sajaga tühjaks peksnud! Eesti naised on tagasihoidlikud, kõige paremini suutsid end seal trennis "lõdvaks lasta" treenerid... ehk siis korralikult ja tempokalt põristada pulkadega! Ma ei saanud esimese jutiga pihta asjale, aga trenni lõpuks oli juba enamvähem. ÄGE! Soovitan! Kohustuslik trenn eesti naisele  (hiljem selgus, et siis BEAT selle asja nimi)

Seoses haige olemisega on toidukava nihkes. Ei tea mida tahan... söön kuna juhtub. Külmatunde peletuseks on läinud käiku ka pits konjakit või paar. Teed lürpinud meega liitrite kaupa....

Siiski tegin oma 4 trenni eelmisel nädalal. See andis mulle ju kohe õiguse lõdvaks lasta ja loomulikult vooris meil külalisi ning nii see köie jämedam ots kadus kuhugi... aga küll ma võtan end taas kokku! Lumi sulab ja  siis on pekk väljas  Kusjuures nii kui lõdvaks lased, kilod aga lausa kihutavad su selga tagasi!? 

Tänane päev olen ilusti kavas olnud, aga mnjahhh- enesetunne ei ole just kiita. Kõri on enamvähem korda saanud, natuke veel manustan 1 kurku pihustatavat rohtu. Mõtlesin, et hellitan end hea ja paremaga, mis kavas pakutakse. (peale kõike seda pühade tralli, kus sai ikka kooki ja jooki... )

KANA- puuviljasalat (kana asendasin pardilihaga kuna eile sai tehtud tervelt 2,2kg täidetud part...) Viinamarju ja apelsine polnud. Asendasin sellega mis oli- õuna ja pirni. Ikkagi väga maitsev sai! 

Teate ma ei hakka valetamagi, aga tunnike hiljem nõudis minu kõht juba uut söömakorda... Hakkasin siis mõlgutama mõttes, mis järgmiseks head teha. Tuli tatra isu.

Kana ürdivõiga oli vist retsept. Asendasin riisi tatraga. Väga maitsev! AGA...ainult 114g tatart?! Oehh... Ootan hilisõhtust söömat nüüd... 

Tulles 1.pildi juurde tagasi. No niiiii tahaks soojale maale kuhugi! Eriti tahan olla see naine seal pildil eksole... ookeani kaldal... 

Teate seda nalja küll: kui on raha, siis pole AEGA. Kui on aega, siis pole RAHA. Nii lihtsale valemile see taandubki. Ma võin ju kõva mutt olla ja saunast jääauku minna, aga see viimane nädal on mul kogu aeg KÜLM olnud! Eieiei- seda hirmu ei ole, et liha luudel väga vähe oleks jäänud, pigem ikka maadlesin selle haigusvimmaga. Täna otsustasin, et aitab- ma ei viitsi enam haige olla!

Lähen õhtul hoopis kinno voh! 

Olge tublid!