Tere kaasvõitlejad ja muidu sõbrad!

Olen üle mitme aja taas linnas käimas. Loodetavasti mitte kauaks, sest maakoht on minu südame täiega vallutanud! heart

Nägin, et siin käimas võistlus- blogindus on jälle kenasti hoo sisse saanud, väga positiivne ju! (olen minagi magusa võiduampsu saanud, nii et saan teie seltsis veel olla mõnda aega.)

Kohati on tunne, et see suvi on nagu eriline rändamise suvi. Vaja kõik kohad läbi kolistada.

No sõbrannal sündis kevadel beebi. Loomulikult oli vaja ju teda üle vaatama minna. Nii ma siis eelmise teisipäeval otsustasin, et on aeg küps! Võtsin plika näppu ja kimasime autuga sedapuhku Pärnusse. Ohjeerum kui armas see tita oli! Nunnumeeter oli kohe põhjas! Nii ma siis sain ninnu-nännutada kohe mitu päeva! Kuna sõbrannal oli seal lapsi hulgim ja töid ja tegemisi samuti- haarasin mina ohjad oma kätte- kanseldasin lastekarja ja tegin korralikku sööki! (no peaaegu Fitlap, mis Fitlap) Banaanileib maitses kõigile, kuigi algul nuusutati umbusklikult, et mis asi see veel on?! laugh

Pärnust jäi mul palju toredaid mälestusi- noh meres ujumine on ju minu puhul elementaarne, see ei üllata enam kedagi, mis sellest, et oli kollane lipp ja lained olid meeletud- ikka oli ju vaja karglema minna lastega lainetesse... Vesi oli märgitud +17, aga ajage te kägu- minu meelest oli see tubli +20! (olen vana kala kui keegi veel ei tea)

Lisaks tegin 1 triki. Läksin külla 1 fitlapparile, kes elab Pärnus! Tõsiselt vahva on ju mõttekaaslasega kohtuda! Seda enam, et me suht ühes vanuses ja ühes kaalukategoorias või noh- tema juba lidub "eest ära"... Ühesõnaga tore oli! ja see viis meid isegi mõttele, et äkki peaks miskeid "kokkutulekuid" orgunnima... laugh

Pärast Pärnust tulekut ei osanud mu keha suurele emotsioonide tulvale vastu seista- jäin haigeks!! (ei ole aprillinali , no tõesti- mina- va vana hüljes- olin sirakil! mingi imelik nohuviirus murdis mu täiega maha) Niisiis- aasta kõige kuumemal päeval kui õues oli +30, lebasin mina voodis. Nõrkus oli selline, et ei jaksanud kätt ega jalga tõsta! Masendav! AGA ma sain abi! Tänaseks ma olen täitsa triksis-traksis peaaegu. Sõbranna tuli eile külla- selle suve 1.ujumist tegema, siis mul oli vaja kah juba vette ju ronida. Püüdsin ainult natu-natukene noh ujuda. 

Sinna haiguse algusjärku jäi veel 1 kontsert, kuhu mul ju oli VAJA kindlasti minna! The Sun'il ju viimased kontserdid... Naabrid meelitasid meid nendega kaasa. Nii me siis kimasimegi suhteliselt hetkeemotsiooni ajel Valga poole! Kontsert jäi minu jaoks lahjaks. Oleks Tannu poolt ikka käredamat lõpulugu vms. kuulda. Ahhh.

Toitumine on olnud seinast seina- vahel üdini korralik ja siis jällegi mitte. Laias laastus olen säilitaja ikka laugh , aga ainult et vale numbri peal! 

Muide, suured tänud Carmenile, kes soovitas minu herneisu kava raameisse suruda! Täitsa okei mõte! 

Pildil- Herne-kodujuustusalat (kui ma nüüd ei eksi)

 

Nautige sõbrad seda suurepärast suve!  yes