Toitumisõpetus kohe koolidesse!

Olen isa. Ja mul on tütar. Ja mul on suur mure tema ja üldse meie järeltulevate põlvede pärast. Ükskord sattusime rääkima koolis õpetatavast. Ja selgus kurb tõsiasi - toitumisõpetus on koolides jätkuvalt praktiliselt olematu. Sama oli ka minu kooliajal.

Nad veedavad loendamatu hulk aega valemeid ja muud sarnast pähe õppides, aga seda elutähtsat infot, kuidas teha tervislikku toitu, neile ei jagata.

Miks keskendub meie haridussüsteem nii vähe teemale, millel on meie laste tulevikku silmas pidades väga suur roll?

Teadmised kogu eluks

Ärge saage valesti aru. Minu arust on matemaatika ja muud ained väga olulised, aga sageli õpetatakse meie lastele koolis ka seda, mida 99% tõenäosusega enam päriselus vaja ei lähe.

Ma ei taha üldse öelda, et peaksime mingite asjade õpetamisest loobuma, ma pole selleks pädev. Küll aga olen pädev ütlemaks, et toitumisalane õpetus ei ole koolides piisav. Ja see on tiksuv pomm - toitumisalaste teadmiste puudus triivib meie ühiskonna haiguste ja hädade küüsi.

Kas tõesti pole võimuladvikus sellest aru saadud? 

Mulle tekitab muret noor, kes oskab küll une pealt tulistada peast valemeid, ent kellel pole õrna aimugi, kuidas hommikul endale muna praadida? Või siis äärmiselt tark noor, kes häbeneb enda keha nii palju, et ei julge jalgagi koduuksest välja tõsta? Või noor, kellelt on ebatervislike eluviiside tagajärjed viinud igasuguse enesekindluse ja eneseusu. Selle asemel, et maailmas suuri asju korda saata, peavad need lapsed ja noored täiskasvanueas kulutama oma teravat vaimuenergiat mingis mõttes ebavajaliku peale.

Meie lapsed vajavad toitumisõpetust - teadmisi sellest, mida süüa ja kuidas seda sööki endale teha. 

Ma väidan, et sellise põlvkonna kasvatamine on ühiskonnale ka äärmiselt kallis, eelkõige tuleviku tervishoiukulutusi silmas pidades.

Enda kooliajast mäletan, et toitumisest praktiliselt ei räägitud ning süüa tegin selle 12 aasta jooksul koolis üks või kaks korda. Need mõned akadeemilised tunnid ei ole kindlasti piisav maht - see vajab süstemaatilist õpetamist ning kinnistamist. Väidan, et vähemalt korra nädalas peaks olema tund, mis õpetab tervislikku toitumist ning toidu tegemist.

Ükskõik, mis erialale meie lapsed tulevikus ka ei suunduks, söömine on ja jääb üheks nende elu tähtsaks osaks. Toidu kvaliteet saab määravaks nende elude ja tuleviku kujundamisel. Olgu siis tegemist matemaatikute, tuumafüüsikute või bussijuhtidega. Katkine ja halvasti toidetud keha raskendab ka vaimutööd.

Peame harima ka vanemaid

Kool üksi ei ole kõikvõimas. Toitumiskasvatuse juures on palju ära teha ka kodus vanematel. Nemad on tegelikult ju suurimad teenäitajad, ent ka neil puuduvad kahjuks teadmised. Seepärast peame harima ka vanemaid.

Miks mitte korraldada ka vanematele süstemaatiliselt koolides infotunde, sest vanem otsustab üldjuhul kodus, millega pere toidulaud kaetakse.

Koos suudame muutused ellu viia

Tunnen, et suudame viia mõtte toitumisõppe vajalikkusest koolides ka kõrgematesse poliitilistesse koridoridesse, aga peame tegema seda kõik koos. Sellised muutused vajavad heakskiitu kõige kõrgemal tasemel.

Sellega seoses vajame sinu abi:

1. Kutsun ülesse kõiki lapsevanemaid koolides seda teemat tõstatama.
2. Üleskutse kooli direktoritele ja riigijuhtidele: võtke meiega ühendust info@fitlap.ee ja tuleme Fitlapi meeskonnaga hea meelega appi.
3. Anna palun kommentaaridesse teada, kui palju sinu lapse koolis tervislikust toitumisest räägitakse ja kas seda on sinu arust piisavalt või pigem vähe?