Toitumiskava 3 päevaks tasuta Liitu kohe!
Sulge

Puust ja punaseks – kas venitamine on vajalik?

Venitamine on treeningutega ikka ja alati käsikäes käinud. Nii palju, kui mina mäletan, on üks korralik treening lõppenud alati venitustega. 

Ent viimasel ajal on venitamise vajalikkus kahtluse alla seatud ja liikvel hulgaliselt eriarvamusi. 

Siinkohal tuli meile appi FüsioCentrumi looja Mati Arend ja tegi asja väga lihtsasti arusaadavaks. 

Esitasin talle 6 konkreetset küsimust. Ja sain ka 6 konkreetset vastust. 

6 küsimust – kas venitamine on vajalik?

1. Kas venitama peab iga kord pärast treeningut?

Vastus: Tegelikult ei pea. Küll aga on oluline, et venitustegevus oleks regulaarne. Ehk siis mingil hetkel nädala jooksul peaks iga inimene enda venituskoormuse ikkagi kätte saama. See on vajalik selleks, et hoida enda liikuvust, elastsust ning painduvust.

Võta see mõte kaasa: Tavalisele harrastussportlasele piisab regulaarsest venitusest kord nädalas igaühele sobival ajal. 

2. Kas pärast trenni tohib üldse venitada?

Vastus: Jah, ilmselgelt võib. Spordialad on ju ka väga erinevad. Näiteks iluvõimlemises või tantsimises on venivus ja elastsus väga olulised ja ka venituskoormuse vajadus suurem. Nii et lähtuge alati selle spordiala spetsiifikast, millega tegelete.

Võta kaasa see mõte: Jah, võid, ent venitamise kõrgenenud/vähenenud vajadus sõltub sinu tehtavast spordialast. 

3. Liigub ringi ka teooria justkui treeningujärgselt on lihased hellemad ning venitamine ohtlikum. Kuidas on sellega lood?

Vastus: Jah, tõesti, ent siin tasub lähtuda väga individuaalselt ning kuulata enda keha.

Tuleb järgida paari reeglit:

  • Venituse käigus ei tohi tunda teravat valulikkust.
  • Ei tohi tunda põletavat kuumatunnet. 

Aga jah, pärast trenni on lihase stressitase natuke kõrgem ja pole üldse paha mõte venitada mitte kohe pärast trenni, vaid natuke hiljem. 

Võta kaasa see mõte: Kui jälgid venitamise põhitõdesid, siis pärast treeningut võib venitada.

4. Olen näinud sportlasi ja muidu spordihuvilisi ka soojenduse ajal enne trenni venitamas. On see üldse mõttekas?

Vastus: Sõltub spordialast. Näiteks korvpall, kus rakendatakse väga palju kiirusjõudu, tasub soojendusaegse staatilise (tavaline klassikaline “hoian 30 sekundit asendit” venitamine) venitusega pigem tagasi hoida. Nimelt on uuringud näidanud, et soojenduse ajal ja vahetult enne mängu mõjub staatiline venitamine pigem plahvatuslikku võimekust pärssivalt. Sa hüppad natuke madalamale, mis ei ole korvpalli alaspetsiifilisust arvestades just eriti hea mõte. Kui aga oled tantsija või iluvõimleja, mõjub trennieelne venitamine kindlasti hästi. 

Võta kaasa see mõte: Tavainimesel tasub enne trenni teha ennast ainult soojaks, venitamine ei ole soojenduse ajal vajalik. 

5. Kas treeningujärgne venitamine kiirendab taastumist?

Vastus: Kahjuks ei kiirenda venitamine taastumist. See müüt on alguse saanud pigem subjektiivsest tundest, et venitustejärgselt valutavad lihased veidike vähem. Sama efekti võid saavutada ka foam rolliga rullides. 

Võta kaasa see mõte: Füsioloogiliselt venitamine küll ei kiirenda taastumist, ent võib natuke vähendada valu lihastes. 

6. Kas venitamine aitab vigastusi ennetada? 

Jah, kindlasti. Mida parem on sinu liigeste liikuvus ja lihaste elastsus, seda suurem tõenäosus, et kehale mingis mõttes ootamatu liigutus ei ületa lihaste elastsuse piiri. Ning sellega ei kaasne vigastusi.

Võta kaasa see mõte: Käi nädalas korra venitustega oma keha üle ja ole eriti tähelepanelik vähem elastsemate kohtadega, mis võivad mingil hetkel tuua kaasa vigastusi. 

Vaata meie vestlust ka videost:



Kui artikkel meeldis, siis palun jaga seda!

Personaalne toitumiskava!


Saad ka edaspidi süüa tavalisi ja kiiresti valmivaid toite. Alusta kohe!

Vali periood

Vali maksemeetod