Persoonilugu- Ceilin Kull ja kaotatud 1 meeter!

Jätkame oma väga populaarseks saanud persoonilugude sarjaga. Tänaseks superkangelaseks on Ceilin Kull. Fitlap tegi temaga intervjuu.

Siin on tema lugu...

1. Palun kirjelda ennast paari sõnaga?

Tere, olen Ceilin, kahe väikese lapse ema ning suurepärane abikaasa, kohe, kohe 34-aastane. Ametilt disainer, kujundan erinevaid trükiseid, põhiliselt palgatöölisena küll kalendreid. Seega võite järeldused teha, et minu päev enamasti möödub istudes. Üritan end küll iga tunni järel liigutada, aga ilmselgelt on sellest vähe. Mulle meeldib tegeleda ka erinevate hobidega. Minu üks alles avastatud kirg on teha ise puidust erinevaid asju, selle pisiku sain ma Tartu Kõrgemast Kunstikoolist mööblidisaineri erialalt, kus ma kahjuks olude sunnil sain õppida vaid aasta. Hetkel olengi võtnud käsile enda elu suurima projekti, teha ise endale köögimööbel. Vaatame, kuidas mul see õnnestub, algus on tehtud 😊. Tulen ma sõna otseses mõttes metsast – sealt olen alguse saanud ja seal elan ka praegu. Sünni järgi küll viljandimaalane, aga Tartumaal on ka ilusaid metsi, seetõttu olengi nüüd siin.

2. Mis põhjusel kaalu langetamise käsile võtsid? Kust saad motivatsiooni? Kas sul on olnud ka raskeid hetki ja kuidas oled need ületanud?

Kaalulangetamise võtsin käsile peale oma teise lapse sündi. Kuulun nende naiste hulka – kellel korra patt keelel, sellel igavesti puusadel. Ega rasedana ei jälginud enda toitumist väga, veidi magusa poolt üritasin jälgida, aga see väga edukas ei olnud.
Kuidagi hakkas mulle see kaalutõus ligi hiilima juba keskkoolis, aga kuna siis ei olnud see üldse mitte kriitiline ja masendust tekitav, siis jätsin selle tähelepanuta. Ühel hetkel olin juba 95 kilone “proua”, aga muutsin vist mõtlemist, kuidagi ka liikumist ja kaal langes ise alla kriitilise piiri. Eks see kriitiline piir ole ka igaühe jaoks erinev, minu normaalsus oli 85 ja tundsin end selle numbriga hästi ning koduselt (pikkus 172 cm). Siis ühel hetkel jäin enda esimest last ootama ja peale tema sündi ma vist ei kaalunud end ühtegi korda. Kuna riided, mis enne rasedust selga läksid, läksid ka nüüd selga, siis ei olnudki midagi katki. Teist last ootama jäädes ei olnud nagu ka midagi katki, võtsin kolm kilo juurde rasedusega. Nö beebipekk tuli peale sünnitust ja siis ka häirekell. Number oli kolmekohaline. Ma esialgu mõtlesin, et mul on kaal katki :D, aga kuna sujuvalt oli muutunud ka rõivanumber – kaaluga ilmselt oli kõik korras, minuga ei olnud. Nuputasin veidi aega ja siis nägi mul abikaasa kuskilt reklaami kaalustalla.ee sooduspakkumisele – ca 9.90€ kolm kuud vms. No mõeldud-tehtud. Hakkasin kava jälgima. Kaal ka ilusti kahanes. Esimesel nädalal läks pea 7 kg. Kõik läks kenasti, -15 kg oli käes - kuni tulid jaanipäevad ja muud suvised üritused vahele ja kaalujälgimine jäi katki. Ma arvan, et see oligi minu kõige raskem hetk, sest peas ma mõtlesin koguaeg ja tundsin muret, samas matsin masendavalt kergelt enda süümepiinad pea ees liiva alla. Kuni selle hetkeni, kui astusin ühel aprillikuu hommikul kaalule. KÕIK mu 15 kg oli tagasi…absoluutselt kõik. Nutsin veidike patja ja liitusin fitlapiga. Ega ma siis kohe hurraaga peale ei hakanud, ütlesin endale, et võtan hoogu. Võtsingi kuni jaanipäevani hoogu ja siis ütlesin endale, et kui ma nüüd pihta ei hakka, siis ma ei hakkagi kunagi. Hakkasin pihta, korjasin enda motivatsiooniräbalad nurgast ülesse ja sõlmisin kenasti patsiks, terve pere sidusin fitlapi patsiks kokku. Esimesed poeskäigud olid päris nukrad, ca.100€ tuli poearve mõne päeva toidu jaoks, aga lohutasime end sellega, et esimesed korrad ongi kallimad, kuna meil pole kodus suurt midagi sellist, mida kõlbaks süüa. No me eksisime, tegelikult oli küll, me lihtsalt ei osanud seda ära kasutada. Praegu on nii, et kui kuivaineid osta vaja ei ole, siis on pere nädala toidu eelarve 40-50€. Me oleme sellised kokkuhoidlikud ka, suhteliselt samu toiduaineid kasutame ja jälgime ikka soodsamaid pakkumisi.
Kuna mul terve pere on kavas, siis teeb palju süüa ka mu abikaasa. Tänu temale olen ma olnud järjepidev, sest kui mul mõni päev on selline tunne, et ma ei viitsi kohe üldse seal pliidi ääres olla (mida väga harva just ei juhtu), siis on seal pliidi ääres mu abikaasa ja kaalub kõik toiduained ilusti potti. Meie nipp toidutegemisel on see, et kuna meie peres pole kellelgi teisel kaaluprobleemi, siis korrutame minu kogused mingi arv kordi ja pärast toidu valmimist jagame selle sama arvuga. Mina saan enda koguse kätte ja mis üle jääb, läheb teiste vahel jagamisele. See süsteem sobib meile paremini, kuna pereliikmete lisamisega jäi meil toitu väga palju üle või läks halvaks. 2-3 aastased ei söö üldse nii palju, kui nad kaalu tõstmiseks võiksid süüa. Aga ega ma neid sundida ka ei saa. Eks jääke ikka jääb, aga meil on koer 😃. Ma pean ütlema, et mu abikaasa söögitegemise oskus on üks suur aspekt, miks olen suutnud nii kergelt kavas püsida. Tänu sellele pole mitmeks päevaks ettevaaritamist ja saan igal päeval värsket toitu süüa. Üks päev teen mina söögi ja teisel päeval tema. Nii käib see korda-mööda ja temast on mulle ikka suur tugi. Oskab ta mind ka kenasti motiveerida komplimentidega 😊

3. Palun kirjelda enda elustiili enne ja nüüd. Mis on muutnud võrreldes ajaga enne Fitlappi?

Ma ei saa öelda, et minu elustiil oleks väga kardinaalselt muutunud. Kuna idee fitlapiga liitudes oli see, et meie toitumine peab 180 kraadi muutuma, siis tegelikkuses ei muutunud nii palju. Valget pastat polnud me söönud aastaid, sama riisiga, liha ostsime turult, aga rasvaprotsenti ei jälginud. Maiustusi sõime, aga mitte väga palju omast arust – see pool ei ole ka muutunud, lihtsalt suhkur on asendunud steviaga, maiustame ikka edasi. Toidu kogused ja vahekorrad on küll muutunud, siiani vahel imestame, et issand, kui palju liha ja kui vähe makarone 😃. Aga kõht saab täis. Mida ma enda kahjuks ütlen, et olen alati olnud silmadega sööja, vanasti vihtusin endale taldrikule sellise hunniku toitu, kui kõht tühi oli ja poole pealt ägisesin ning ei jaksanud seda ära süüa. Sain korralikult ikka "pistuleid" ka vanemate käest selle eest ja peres oli suhtumine – ise tõstsid, ise sööd. Eks see mentaliteet on siiani, mõnikord kui juhtub, et toidukorra vahe läheb liiga pikaks, siis vaatan nukralt oma portsjonit ja mõtlen, et ma ei saa sellest mitte kunagi kõhtu täis. Reaalsus on see, et ma olen nagu põssa peale seda “tillukest” kogust diivanil ja tõden, et sain küll kõhu täis. See harjumus, et toidukogus peab üüratu olema, ei ole veel minust välja juurdunud, ikka ja jälle taban end mõttelt, et issand, kuidas ma nüüd siis kõhu täis peaksin saama. Aga nagu öeldakse – old habits die hard, seega ma usun, et mul on lootust sellest arusaamast ikka lahti saada.

4. Kui kaua oled meie teenust kasutanud (mitu kuud)?

Olen fitlapi kasutaja olnud veidi üle 1 aasta.

5. Mis on sinu saavutatud tulemused ja kui pika ajaga (mitu kg ja mitu cm oled kaotanud. Kui oled oma ideaalkaalu juba saavutanud, siis kuidas hoiad seda kaalu)?

Minu hetketulemus, mille olen saavutanud alates 1.juuli.2016, on  miinus 30 kg ja veidi üle 100 cm kokku üle keha (ehk siis tervelt meeter 😊). Ideaalkaaluni on jäänud 5-7 kg, kuna mul on keha igatepidi nii hästi proportsioonis, siis kaks kilo siia-sinna ei anna mitte mingisugust füüsilist efekti, ehk siis, ma arvan, et palja silmaga ei ole võimalik seda enam eristada. See on täpselt enesetunde küsimus, kui ma peegelpildiga rahul olen, siis sealt maalt ka lõpetan. Minu suurim hirm oli kogu selle langetamise juures see, et ma võtan kaalulangetamise kinnisideeks, aga õnneks on hoopis teistpidi olnud, pigem on see, mida näen peeglist, olulisem.

6. Kuidas meeldib meie toitumiskava?

Toitumiskava on minu arust äärmiselt vinge. Kui ma alustaksin nende asjade üleslugemisega, mis mulle kohe väga-väga meeldivad, siis ma kirjutaksin siia korraliku romaani…või noh, ma siis kirjutan romaani 😝. Mulle meeldib see, et mitte miski ei ole kivisse raiutud. Väga hästi on programmeerimise teel tehtud toitumiskava personaalseks. Ma ei pea ilmtingimata hommikul sööma putru või traditsioonilisi hommikusööke, söön mida tahan. Mulle meeldib kavaga nipitada, et vaatan hoopis selle ära, mida mul kodus on ja siis kasutan otsingut, mida nendest teha annab. Ja annabki palju neist teha. Meie pere lemmikretsept on koorene tatrapuder kanaga, sest sellest saab teha meie kõiki lemmikuid – kartulit hakklihakastmega, koorest kanapastat või koorest singipastat, seda sama tatraputru hapukoorega või risottot seentega…
Kõige rohkem kasutan retseptide kogumikku ja sealt filtrit “otse poest”, teisel kohal on nüüd uus funktsioon, kus otsinguribale kirjutan sisse kolm toiduainet ja saan filtreeritud retseptid, mis sisaldavad neid toiduaineid. Muidugi igapäevane on ka asendamine ja rohelise lehe jälgimine. Alguses proovisin seda ka, et lemmikud ära märkida, aga seda ma ei kasuta otstarbekalt. Mulle endale on lihtsam otsinguribale sisse kirjutada retsepti nimi, mida kasutada tahan või siis minnagi retseptide alla ja otsida sealt midagi, kui soovin midagi uut proovida. Olen see vilets, kes unustab pidevalt enda kaalu uuendamast, aga õnneks kaalulangust see takistanud ei ole.

Kunagi aastaid tagasi proovisin sellist rakendust nagu kaaluabi.ee. No jah, kindlasti kellelegi see sobib, aga minule see kahjuks ei sobinud, see oli nagu virtuaalne toitumispäevik, millel olid mõningad toetavad funktsioonid. Pikas perspektiivis ei õpetanud see programm aga õigesti toituma. Seal olid graafikud, mis näitasid igal päeval, et mu süsivesikute ja valkude suhe oli väga paigast ära ja ma ei osanud seda kuidagi parandada. Pealegi ei kadunud sellise toitumisega, mida ma enda peaga tegelikult kokku panin, ära isud…pidevalt tahtsin midagi näksida ja kui selle päevikusse sisse kirjutasin, olin ma omadega punases. Ka olen kahel korral endale personaalse toitumiskava tellinud eratreeneritelt, ka need ei vastanud minu ootustele, kuna ka need ei õpetanud mind õigesti toituma vaid andis mulle kindlad toidud ette, kindlate retseptidega, võimaluseta seda enda järgi timmida. No eks ma veidi ikka õppisin ka, vähemalt seda, kui palju peab mul valgulist toitu taldrikul olema ja kui palju seal juures süsivesikulist. Aga arvasin aastaid ekslikult, et näiteks tomat on üks selline toiduaine (väga robustne näide), mille koguseid pean samamoodi pingsalt jälgima, kui seda toidule lisan. Vot ei pea ja mul on hea meel 😊. Mitte kunagi varem ei ole mu toitumine kava jälgides olnud nii lihtne ja nii mitmekesine. Ma ei teagi, kust mul see mitmekesisus tulnud on, ma ei tahaks süüa näiteks igal hommikul ülejäänud elu sama toitu. Ma söön nädala lõikes hommikuks 3-4 erinevat toitu. Nii ei teki mul ühest toidust tüdimus ka.

7. Kas teed ka treeninguid?

Treeningud peavad olema tõhusad, sest kui ma esimese trenni ära tegin, siis sellist lihasevalu ei ole ma enne veel tundnud…või no olen küll, aga väga pikka aega tagasi. Treeninguid alustasime me abikaasaga koos ja tegimegi koos, kuni meil tuli paus ja nüüd pole me nii tihedalt enam teinud. Mulle meeldib see treeningute juures, et need kestavad lühikest aega ja see aeg on kenasti ära kasutatud. Tavaliselt oleme me pikemalt vaid venitanud, et maha korralikult jahtuda. Isegi teda võtab see 15-minutiline trenn võhmale, kuigi tema peaks olema minust kõvem võhma suhtes 😃. Seega ikka peab ju hea olema 😃. Mõningad harjutused mulle ühes kavas ei meeldinud…ma pigem parema meelega teeks planku ja selliseid jooga-pilaatese lähenemisega harjutusi, aga kuna alguses, kui mina alustasin, siis seda plangu videot veel ei olnud, siis ikka tegin hambad ristis oma kätekõverdused ära 😃. Jällegi, ma kiidan väga seda, et igaühe peale on mõeldud. Ideaalis näeksingi kunagi sellist jooga videot tulevikus, et saaksin selle järgi teha…kuigi, ma ei tea, ma pole tükk aega sinna rubriiki vaadanud, võib-olla on juba olemas 😝. Aga muidu ma ei ole päris enda trennisoolikat ülesse leidnud, olen võtnud endale sellise suhtumise, et kõik tuleb omal ajal või natukene hiljem. Roomat ei ehitatud ka päevaga, seega minu kogu elustiil ei saa sõrmenipsuga muutuda. Ma kindlasti leian selle trennisoolika üles. Ehk siis üks muutus korraga ja tunnen, et olen jõudnud päris kaugele. Saaks veel selle silmadega söömisest ka lahti, siis oleks superluks.

8. Mida arvad meie Facebook´i salajasest grupist? Kas sellest on kasu ja kuidas on sellest kasu?

Mulle täitsa meeldib Facebooki toetusgrupp, olen sealsete kasutajate käest saanud väga palju erinevaid nippe, kuidas enda toitu muuta või mida millestki teha. Sealt on pärit minu hommikukohvi piim. Fitlapiga alustades ma jätsin piimaga kohvi üldse ära, aga no see ei ole päris minule ja sealt sain head soovitust, kuidas seda hommikukohvi ikka piimaga saada. Tänu sellele on minu hommikusöögid alati sellised, mis sisaldavad kas piima, keefiri või kohvikoort. Kui ma piimaga oma kohvi juua ei saa, siis koorega saan ikka. Loomulikult on paljudel headel asjadel ka kehvad küljed, mind natukene muudavad nukraks inimesed, kes on kärsitud ja algajatele teinekord kipuvad väga rutakalt negatiivseid kommentaare kirjutama. Kordamine on tarkuse ema ja sotsiaalmeedia keskkonnas on tegelikult väga lihtne mingit postitust eirata, kui see sulle ei meeldi (mis kehtib tegelikkuses ka minu kohta, ma ei peaks üldse südamesse võtma endale seda, aga ma olen nagu käsn, kui keegi midagi kehvasti ütleb, siis mul tekib see tunne, et ma tahaks hirmsasti kaitsta seda, kellele öeldi). Muidugi meeldivad mulle ka ilusad edulood ja ka koomilised kogemused. Eredalt on meeles ühe meesterahva poeskäik. Kahjuks tema vist ka loobus peale seda poeskäiku fitlapist, aga see on tema kaotus muidugi. Tekst oli väga humoorikalt aga kirjutatud. Mind toetab väga hästi motivatsiooniliselt edulood, kui keegi on ikka kardinaalselt oma elustiili muutnud ja siis saavutanud selle, mille pidi saavutama. See näitab mulle endale, et olen õigel teel ja ühel hetkel olen mina ka seal maal. No nüüd olengi selle saavutanud ja saan olla ehk teistele ise motivatsiooniks ja lohutuseks, et kui tuleb raskemaid hetki, siis sellest tuleb üle olla ja lihtsalt, tee nägu, nagu pole midagi olnud ning jätka sealt, kust pooleli jäi.

9. Kui kiiresti saab treeneritelt vastuse, kui tekib mõni küsimus (Facebooki salajane toetusgrupp, e-mail, Eestis ainulaadne LiveChat)?

Olen seda LiveChati kasutanud alguses kunagi, sealt tuli küll kiire vastus. Ega ma väga küsija ei ole, sest olgem ausad, suhteliselt kõik küsimused on teil ära vastatud reeglites 😊. Kasutan seda KKK´d vahel siiani, sest ega mul ühekordsel lugemisel kõik see informatsioon meelde ei jäänud. Ühel korral olen küsinud Steviola kohta ja sain üsna kiiresti vastuse. Vähemalt ei ole mul meeles, et ma oleksin vastust pikalt ootama pidanud. Facebooki toetusgrupist olen ka paar toiduainete leiduvusega seotud küsimust küsinud, aga kuna kasutajaid on nii palju, siis olen ikka üsna kiirelt vastuse saanud. Ikka loetud minutitega olen saanud. Oli kunagi juhus, kui olin poes ja tahtsin teada vanilje kohta ja ma postitasin küsimuse alles poes olles ja sain väga kiiresti vastuse. Aga see kogemus peaks vist tegelikult kuuluma eelmise küsimuse alla :D.

10. Anna palun soovitusi neile, kes on alles valiku ees ja kes kahtlevad, kas tasub kaalulangetamisega alustada? Miks tasub alustada?

Kui sa teed seda kellegi teise pärast, siis sellel ei ole mõtet, sa ei leia endas piisavalt motivatsiooni. Kui sa teed seda enda pärast, siis sa saad hakkama. Ära võta endale kaalulangust kinnisideeks. Võta seda kui boonust, esimene eesmärk on tervislikult toituda, sest lause “sa oled, mida sööd” ei ole vaid sõnakõlks. Olen enam kui veendunud, et inimeste kõik terviseprobleemid saavad alguse sellest, mida nad endale suust sisse ajavad. Kaalulangetamine on tegelikult lihtne, esimesed kuu aega on keerulisem, aga kuu aega ei ole mingi üüratu aeg, millega keegi hakkama ei saa. Kuu aega läheb aega, et organism end ümber harjutaks, kuu aega on see, kui kehale jõuab kohale, et sa tegelikult ei näljuta teda vaid aitad vabaneda üleliigsest. Ma tean, ma proovisin järgi 😃. Ma ise usun, et see kuu aega, kui minu kaal ei liikunud, oligi see ümberprogrammeerimine.

11. Anna palun persooniloo lugejatele mõni soovitus!

Ärge mõelge üle, võtke asja "chillilt" ja sööge head toitu.

12. Mida arvad kogu Fitlap kontseptsioonist?

Ma arvan, et see on briljantne.

Parimat
Ceilin Kull