Toitumiskava 3 päevaks tasuta! Liitu kohe!
Sulge

Fitlap.ee toitumiskava mõju soolestikule

Inimese soolestikus elab hulgaliselt erinevaid mikroorganisme ehk mikroobe. Põhilise osa nendest moodustavad bakterid, kuid leidub ka mikroseeni, viiruseid ja muid silmaga nähtamatuid organisme. Selline mikroobide kooslus moodustab soolestiku mikrobioomi. Enamik mikroobe on kasulikud ning tervise seisukohast vajalikud. Mikrobioomi mitmekesisus, rikkus ning kooslus on olulised terve soolestiku ning üleüldise tervise tagamiseks. Tasakaalust välja viidud mikrobioomi kooslus võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme nagu ülekaal, seedeprobleemid ja autoimmuunhaigused. Soolestiku mikrobioomi kooslus sõltub paljudest erinevatest teguritest, millest põhilised on elustiil, keskkonnafaktorid ning toitumine.

Viisime koostöös Genorama OÜ-ga läbi analüüsi, mille käigus uurisime 30 inimese mikrobioomi enne Fitlapi toitumiskava kasutamist ning 1 kuu pärast toitumiskavaga alustamist. Kõikidele uuringus osalejatele saadeti kaks testkomplekti. Üks neist tagastati laborisse mugavalt pakiautomaadi teenust kasutades kohe uuringu alguses, teine üks kuu hiljem. Analüüs võimaldas tuvastada, milliseid baktereid soolestikus leidub, kui palju neid on ja kuidas need keha mõjutavad. Bakterite DNA-d analüüsiti laboris, kasutades uusimat tehnoloogiat, mis pakub kiiret ja täpset vastust. Analüüs näitas, kas bakterite kooslus on tasakaalus või on vaja muuta toitumisharjumusi, et saavutada soovitud soolestiku mikroobide kooslus.

Mida uuriti

Analüüsi käigus vaadeldi järgnevat:
• kas mikrobioomi üldine mitmekesisus on optimaalne,
• milline on probiootiliste bakterite osakaal,
• kas mikrobioomi kooslus soodustab põletike tekkimist,
• kas kiudaineid lagundavate bakterite arvukus on optimaalne,
• kas patogeensete bakterite arv soolestikus on lubatud piirides,
• kas valkude ja rasvade tarbimine on soovituslikul tasemel,
• kas soolestikus on optimaalsel hulgal vitamiine tootvate bakterite perekondi
• kas mikrobioomi kooslus soodustab rasvumist.

Tulemused

Tulemusi vaadeldes on oluline silmas pidada, et enamik osalejaid hindasid täpsuse seisukohast oma kava järgimise protsentuaalseks vahemikuks 60-95%. Vaatamata sellele, et toitumiskava ei järgitud maksimaalse täpsusega, olid positiivsed muutused peaaegu kõikides analüüsitud kategooriates. Tulemuste kokkuvõttes on arvestatud kõigi uuringus osalenute tulemuste keskmist. Kokkuvõttes sisalduv info on pärit Genorama OÜ poolt uuringus osalejatele koostatud raportitest.

Minimaalselt negatiivne tulemus oli vitamiine tootavate bakterite arvukuses, kuid see oli ka ainus negatiivsele poolele kaldunud keskmine tulemus. Vitamiinid on olulised ainevahetuse ja immuunsüsteemi funktsioneerimiseks. Lisaks toidule saab meie keha vitamiine ka mikroobidelt, kes toodavad K-vitamiini ja mitut sorti B-vitamiine. Sellisteks bakteriteks on põhiliselt piimhappebakterid. Seega on soovitatav vitamiine tootvate bakterite perekondade hulga tõstmiseks tarbida rohkem hapendatud piimatooteid nagu keefir, hapukoor, juust ning kiudainerikkaid täisteravilju. Seetõttu oleme alati rõhutanud ka oma klientidele, et vaatamata toitumiskava paindlikkusele ning toiduainete asendamiste võimalustele, on oluline jälgida, et menüü ei muutuks liialt üksluiseks. Oluline on, et päeva vähemalt üks toidukord sisaldaks täisteratooteid, üks toidukord puuvilju või marju ning menüü oleks mitmekesine sisaldades nii kala, liha kui ka piimatooteid.

Suurim positiivne muutus toimus kiudaineid lagundavate bakterite arvukuses, mis tähendab, et toidust saadi piisavalt kiudaineid. Arvestades seda, et Fitlapi toitumiskavas on kiudained väga tähtsal kohal, on tulemus ootuspärane. Kiudained kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ning soodustavad kolesterooli väljutamist organismist. Kiudained on olulised mikrobioomi üldisele mitmekesisusele, mis on tähtis terve soolestiku tagamiseks.

Suuremad positiivsed muutused toimusid ka probiootiliste bakterite arvukuses ning üldises mikrobioomi mitmekesisuses. Probiootilised bakterid ehk probiootikumid on olulised terve soolestiku tagamiseks. Need soodustavad seedimist ning mikrobioomi koosluse stabiliseerumist. Probiootikume leidub hapendatud piimatoodetes nagu keefir, hapukoor, juust ja hapendatud aedviljades nagu hapukurk ja hapukapsas. Probiootiliste bakterite arvukust ja paljunemist soodustab prebiootikumide tarbimine. Prebiootikumide rikkad toiduained on näiteks sibul, küüslauk, banaan, õun, spargel ja oder. Fitlapi toitumiskavas on kõik need toiduained esindatud, seega ongi kava kasutamine mõjunud probiootiliste bakterite arvukusele väga hästi. Soolestiku mikrobioomi üldine mitmekesisus aitab vähendada haiguste kujunemise riski. Mitmekesine mikrobioom varustab keha vajalike ühenditega ning kaitseb soolestikku kahjulike mikroobide eest. Mikrobioomi mitmekesisust on võimalik tõsta, süües erinevaid aed- ja puuvilju ning täisteratooteid, mis sisaldavad rohkesti kiudaineid, vitamiine ning mineraale. Fitlapi toitumiskavas on väga palju puuvilju sisaldavaid retsepte, samuti söövad kava kasutajad palju aedvilju. Teatud aedvilju on lubatud süüa iga toidukorra ajal lausa nii palju, kui on soovi. Lisaks pole kavas ühtegi retsepti, mille koostises oleks valge jahu, samuti on kavas vaid täistera pasta ja kiudainerikas riis. Seega on Fitlapi kavas olevad toiduained ja retseptid just sellised, mis aitavad mikrobioomi mitmekesisuse tõstmisele väga hästi kaasa.

Positiivsed keskmised tulemused olid ka ülejäänud analüüsitud aspektides: mikrobioomi kooslus ei soodustanud rasvumist, patogeensete bakterite arv soolestikus jäi lubatud piiridesse, mikrobioomi kooslus ei soodustanud põletike tekkimist, paranes rasvade ja valkude tarbimine.

Analüüside keskmised tulemused näitasid, et positiivsed muutused toimusid soolestiku nende bakterite koosluses, mis viitavad, et uuringus osalenute mikrobioom ei soodusta rasvumist. Soolestiku bakterid võivad mõjutada toidust saadava energia tarbimist ning mängida olulist rolli rasvumise kujunemises. Soolestiku tasakaalustatud koosluse säilitamiseks on soovitatav süüa kiudainerikast toitu nagu puu- ja aedviljad, marjad ja täisteraviljad. Tuleks tarbida vähem kergesti seeditavaid ehk “kiireid” süsivesikuid sisaldavaid tooteid nagu valge suhkur, maiustused ja sai. Fitlapi toitumiskava põhimõtted on kõikide nende soovitustega täielikult kooskõlas. Seega, mida kauem ja täpsemalt kava järgida, seda vähem on inimese soolestikus mikroobe, mis soodustaks rasvumist.

Uuringu käigus ei tuvastatud mikrobioomi kooslusest patogeensete bakterite hulga suurenemist. Oluline on siiski silmas pidada, et läbiviidud uuring ei sobi diagnostiliseks kasutamiseks, sest siiski võib mikrobioomis leiduda patogeenseid mikroorganisme, mida antud analüüsis ei tuvastatud või ei uurita.

Uuringus osalejate mikrobioomi kooslus ei soodustanud põletike tekkimist ning selles osas olid pärast 1-kuulist kava järgimist samuti positiivsed muutused. Põletikulise seisundi eest kaitsva mikrobioomi koosluse säilitamiseks on soovitatav rikastada oma menüüd toiduga, mis sisaldab kiudaineid, fruktooligosahhariide ja resistentset tärklist. Sellised toiduained on näiteks banaan, kartul, riis, odrakruubid, kikerherned, oad, sibul ja toored või röstitud kaerahelbed. Kõik need toiduained on Fitlapi kavas esindatud, seega saab neid sisaldavaid retsepte menüüsse valida nii tihedalt, kui on soovi ja seeläbi vältida soolestikus põletikuliste protsesside tekkimist.

Lisaks oli pärast kuuajalist toitumiskava kasutamist paranenud uuringus osalejate tulemuste keskmist arvestades ka rasvade ja valkude tarbimine. Valkude piisavas koguses tarbimist määravate bakterite arvu optimaalsena hoidmiseks tuleb tarbida täisväärtuslikke toiduvalke, mis sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid sobivas koguses ja vahekorras, selline on näiteks munavalk. Taimsed ja loomsed valgud täiendavad üksteist, seega tuleks tarbida neid mõlemaid – nii piimatooteid, liha, muna kui ka kaunvilju, teravilju ja sojatooteid. Rasvade tarbimisel tuleks eelistada toiduaineid, mis sisaldavad rohkem küllastamata rasvhappeid nagu kala, avokaado, oliiviõli ning pähklid ja seemned. Kuna Fitlapi toitumiskava retseptides on toitainete vahekord selline, et rasvad moodustavad 30-35% ja valgud umbes 25%, siis oli oodatav tulemus, et kava kasutajatel paraneb valkude ja rasvade tarbimine.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Fitlapi toitumiskava kasutamine mõjus uuringus osalejate mikrobioomile väga positiivselt. Seega kõik, kes oma sooletiku tervisest hoolivad ja soovivad seda hoida või parandada, saavad seda Fitlapi toitumiskava abil väga kiirelt ja lihtsalt teha.

Mikrobioomi analüüsi saab tellida siit.

Allikas: Uuringus osalejatele Genorama OÜ poolt koostatud analüüside kokkuvõtted



Kui artikkel meeldis, siis palun jaga seda!

Personaalne toitumiskava!


Saad ka edaspidi süüa tavalisi ja kiiresti valmivaid toite. Alusta kohe!

Vali periood

Vali maksemeetod