Toitumiskava 3 päevaks tasuta Liitu kohe!
Sulge

Fitlap.ee avalik vastus meediale

 

Nädalapäevad tagasi lahvatas Eesti toitumisnõustamise maastikul skandaal, millesarnast pole siin ilmselt varem nähtud. Asi hakkas meediale huvi pakkuma pärast seda, kui olime Fitlap.ee tiimiga avaldanud artikli, kus tõrjusime ajakirjas Toitumisteraapia Annely Sootsi poolt esitatud süüdistusi Fitlap.ee ja E.O. (nimi toimetusele teada) aadressil. Annely Sootsi artikliga saad tutvuda siin.

Märksõnad “toitumisnõustaja” ja toitumisnõustamine” on ilmselt selle nädala otsitumaid Googles.

Artiklit nimega “Kas toitumisterapeut Annly Soots pani mööda?” saad tagantjärele lugeda siit. Artikkel sai meeletult vastukaja ja algatas terve rea arutelusid. Mis on tegelikult ju hea asi. Vaidlemine on sageli seeme muutusteks.

Mõni aeg pärast seda võttis meiega ühendust Eesti Ekspressi ajakirjanik ja andis märku soovist sellest kõigest omakorda artikkel avaldada. Andsime oma põhjaliku kommentaari. Eesti Ekspressis ilmus artikkel nimega “Esimese Eesti kähmlus: Toitumisnõustajad vaidlevad, kelle nõuanded on kõige õigemad”, mida saad lugeda siit. Jällegi väga huvitav lugemine, mis tõi päevavalgele teatud küsitavused seoses toitumisnõustajate kutsestandarditega.

Artikkel Postimehes

Aga see ei olnud veel kõik. Kaks päeva pärast Eestis Ekspressis ilmunud artiklit kirjutati meile Postimehest ja paluti vastuseid tervele reale intrigeerivatele küsimustele, millele otsustasime selle artikli raames avalikult vastata.

Meil ei ole midagi varjata. Seda enam, et mõned väljaütlemised kõlavad Fitlapi kohta äärmiselt ülekohtuselt.

Postimehe ajakirjanik kirjutas meile plaanist edasi arendada tema poolt hiljuti kirjutatud lugu toitumiskavade teemal, kus samuti Fitlap.ee poolt sõna võtsime. Ajakirjanik oli selleks hetkeks tutvunud Eesti Ekspressi analüüsiga, mille pani kokku Eesti toitumisnõustajate ühendus Fitlap.ee-st tellitud kava põhjal. Selle leiad siit.

Ajakirjanik mainib, et konsulteeris ka Tervise Arengu Instituudiga, kust öeldi järgmist: “Terve inimese organism talub küll lühiajaliselt katsetusi toitumisega kaalulangetuse eesmärgil, ent pikaajaliselt kasutades kava, mis pole koostatud riiklike toitumissoovituste järgi, võib see suurendada nii mõnegi haiguse riski”.

Samuti avaldas ajakirjanik mõttetera, et kuna see konkreetne analüüs on koostatud riiklikke, pikalt välja töötatud ja tõestatud toitumissoovitusi silmas pidades (mida siis ka TAI toetab), siis Fitlap.ee kavas näib sellekohaselt olevat ikkagi puudujääke.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse analüüsis on palju põhimõttelisi vigu

  • Kahjuks on analüüs tehtud pealiskaudselt ilma kasutusjuhendit lugemata. Tegemist ei ole objektiivse analüüsiga. Meie keskkonna ülitähtis osa on igapäevased “vabavara köögiviljad”, mida peab lisaks etteantule sööma vähemalt 400 grammi (ja soovi korral piiramatult) päevas. Siit suureneb nii kaloraaž, süsivesikute kogus, kiudainete kui ka vitamiinide ning mineraalide kogus. Iga toidukorra juures! Näha on, et sellega analüüsis arvestatud ei ole. Arusaamatu, kuidas on võimalik kava lahutamatu osa endale sobivalt lihtsalt välja jätta?! Ükskõik, mis asja kasutamise eelduseks on tutvumine kasutusjuhendiga! Antud juhul on tegemist pahatahtliku “mitte süvenemisega”. Lisaks sellele on meil nädalas kord ette nähtud kohustuslik patutoidukord, mis tõstab veel nädala keskmist süsivesikute kogust.
    Lõik meie kasutusjuhendist: “Fitlapis on lubatud süüa vabavara köögivilju toidukorra ajal niipalju kui tahad. Söö vabavara köögivilju vähemalt 400 g päevas toidukordade ajal.
    Vabavara köögiviljad on kurk, tomat, baklažaan, karulauk, kapsas, hiina kapsas, nuikapsas, paprika, kõrvits, suvikõrvits, seened, mungoa idud, jääsalat, lehtsalat, lehtpeet, lillkapsas, rabarber, varsseller, lehtseller, spinat, redis, rooma salat, porrulauk, hapuoblikas, sidrun, mugulsibul, küüslauk, roheline sibul.”
    Lõik meie kasutusjuhendist: “Patutoidukord. Me lubame süüa 1 kord nädalas seda, mida ise tahad. Me soovitame sul teha iga nädal ühe patutoidukorra, kui su kehakaal on nädala jooksul soovitud tempos langenud. Kuigi selle ühe vabalt valitud toidukorra ajal tohid süüa seda, mida tahad, siis soovitame ka sel ajal süüa tervislikult”.
    Meie kasutusjuhendit näed siit.
  • Pole arvestatud sellega, et meil on erinevalt paljudest toitumiskava koostajatest kava, mis ei ole staatiline. Retseptid vahetuvad algoritmide alusel, lisaks on inimestel võimalik teha kavades ridamisi meie poolt lubatud toiduainete asendusi. Meil on kavas umbes 500 erinevat retsepti, mis varieeruvad kergelt nii makro- kui ka mikrotoitainete mõttes. On asju, mida ei saa meelevaldselt ja endale sobivalt kõrvale jätta. Tervisliku toitumise “võti” peitud mitmekesisuses ja seda pakub Fitlap meeletult. Soovitan järele proovida.
  • Terve mõistus ütleb, et 50 kg ja 160 cm naisterahva eesmärk ei ole kaalu langetada.  Sellises kaalus inimene ei võta endale eesmärgiks kehakaalu langetamist. Antud soovituslikud kogused (nii kaloraaž, mikro- kui ka makrotoitained) tuleb korrutada tegelikult läbi 1,42-ga, sest kommentaaris välja toodud naisterahva kaalu hoidmise kaloraaž on 1800-1900 kcal. Ja kui mõnel inimesel tulebki arvutuslikult kaalu langetamise kaloraažiks 1300 kcal, siis ta peaks seda jälgima maksimaalselt 1 kuu. Analüüsis välja toodud kaloraažis viibib inimene väga lühikese ajaperioodi jooksul. Oleme süsteemi lisanud kontrollmeetodi, mis annab kuu möödudes sellest ka teada.

Järgnevalt reastame alla Postimehe ajakirjaniku küsimused ja ka meiepoolsed vastused.

1. Palun teil välja tuua, miks on Fitlapis sellised valkude, rasvade ja süsivesikute osakaalud – miks on just rasvade osakaal kõige kõrgem ning millised toiduained selle suurusjärgu taga peamiselt on?

Fitlap.ee toitumiskava täpselt jälgides on toitainete lõplik suhe umbes selline: ~40% toiduenergiast süsivesikutest, ~25% toiduenergiast valkudest ning ~35% toiduenergiast rasvadest. See on suhe, mis tavalisel keskmisel kasutajal, kes järgib meie soovitusi, “lauale” jõuab.

Meie kogemustele tuginedes on normaalne süsivesikute osakaal toidus orienteeruvalt 40%, mis koos toidust saadavate rasvade ja valkudega tagab inimeste kiudainete, mineraalainete kui ka vitamiinide vajaduse. Samuti on kaetud ka keha süsivesikuvajadus – piisavalt nii ajule kui ka teistele keha organitele.

Lisaks sellele annab selline toitainete vahekord inimesele hea enesetunde ja täis kõhu, mis on nii kaalu langetamise kui ka igapäevase tavaelu juures olulise tähtsusega. See on asi, millele väga tihti läbi sõrmede vaadatakse! Kõik on paberil ilus ja tore, ent päriselus väga raskesti jälgitav. Liigne süsivesikurikkus võib viia isude ja nälja tekkeni.

Mõõdukalt hoolikalt valitud süsivesikuid, piisavalt valku ja rasva tagab selle, et kõht püsib täis ja isud puuduvad.

Kas toitumissoovituste kokku kirjutamisel on võetud aluseks ainult ja ainult matemaatilised tabelid, et nn normid saaksid täidetud? Kas on arvestatud ka inimeste enesetunde, isude ning täiskõhutundega?

Võiks ju ka arutleda mõtte üle, et toitainete soovituslikud protsendid on välja mõeldud peamiselt selleks, et iga inimene sööks mitmekesiselt ja saaks seega kätte vajalikud mineraalained, vitamiinid, kiudained. Ka siis, kui süüakse suures osas ebatervislikke toite. Kui aga teha õigeid toiduvalikuid, siis ei pea sugugi olema süsivesikute osakaal nii suur, et saada süsivesikutest kätte vajalikud makro- ja mikrotoitained. 

Eraldi tahaksin veel peatuda toitumisnõustajate soovitusel süüa 5 korda päevas. Kahjuks ei sobi see kuidagi enamiku inimeste elurütmiga. 4 korda päevas on täiesti piisav ja siiski veel tehtav. Loe meie mõtteid selle kohta siit.

2. Ekspressi loos tõite ka välja, et süsivesikute suurusjärk ei peaks nii kõrge olema nagu toitumissoovitustes välja on toodud – millega seda selgitate?

Justnimelt. Tänased Eesti toitumissoovitused toovad välja süsivesikute soovituslikuks vahemikuks 50-60% päevasest toiduenergiast. Põhjamaade toitumissoovitustes on see protsent 45%-60%. Meenutan, meil on see toitumiskavas keskmiselt 40%. Pluss-miinus sõltuvalt retseptivalikust. Seepärast mingit ekstreemsust otsida ei ole mõtet. Lihtsalt väike korrektuur. Põhjamaade toitumissoovitused leiad siit.  Kirjutasin sellest pikemalt ka eelmise punkti juures.

Lisan siia ka kommentaari arvamusele, et äärmused mõjuvad tervisele halvasti. Otse loomulikult mõjuvad. Üldiselt on uuringud tehtud äärmuste peal – täiesti olematu süsivesikute sisaldus ja kõrge valgusisaldus (LCHP – low carb, high protein).

Rõhutan veelkord, Fitlap.ee ei ole äärmus, Fitlap ei ole sellisel kujul low carb, high protein. 

Lõik ühest uuringust: “They found that a high overall low-carbohydrate–high protein (LCHP) score was associated with an increase in all-cause mortality, and that a high LCHP score based on animal protein and animal fat, was even more positively associated with all-cause mortality, cardiovascular disease mortality, and cancer mortality, while the LCHP score based on vegetable protein and vegetable fat was associated with lower all-cause mortality and cardiovascular disease mortality”.

Lühidalt on selles lõigus kirjas, et väga madala süsivesikute sisaldusega dieet (ilmselt midagi Atkinsi dieedi laadset), kus süsivesikute sisaldus on ekstreemselt madal ning loomne rasv ja lihatooted väga kõrgel, võib tõsta suremust ja tõsta südamehaiguste riski. Teisalt madala süsivesikute sisaldusega dieet, kus valgud on kõrged ja rasvad on pigem taimset päritolu, võib hoopis vähendada suremust ning südamehaiguste riski. Atkinsi puhul võime fantaseerida ehk ka kiudainete, mineraalide ja vitamiinide puuduse üle, ent ma ei ole Atkinsi spetsialist. Seda saab keegi teine kommenteerida.

Valkude seos neerudega. Nii mitmeski uuringus leiti, et tervete inimeste neere valk ei mõjuta. Tsiteerin: “High protein intake was not associated with renal function decline in women with normal renal function. However, high total protein intake, particularly high intake of nondairy animal protein, may accelerate renal function decline in women with mild renal insufficiency”.

Tsiteerin ka ühte teist uuringut: “In summary, in the general population, high protein intake does not promote accelerated decline of renal function”.

Aga jällegi on uuringute puhul sageli tegu äärmustega, mida Fitlap.ee heaks ei kiida. Neid uuringuid on palju ning neid võibki lugema jääda.

3. Kas kaalulangetaja peab teie kavades vältima ka aeglaselt imenduvaid, kiudainerikkaid ja kõhtu täitvaid süsivesikuid nagu kinoa, pruun riis, täisterapasta jm, mis õiges koguses ei ole samas väga kaloririkkad?

Kurb on lugeda, et selline küsimus üldse meie lauale jõuab. Põhjus väga lihtne, oleme Eestis “tuntumatest” tegijatest peaaegu ainus kava pakkuja, kelle kavas on olemas kõik need toiduained, mille puudumises meid süüdistatakse – kinoa, pruun riis, täisterapasta, leib jms. Jätkuvalt jääme selle juurde, et me ei võta kavadest ühtegi toiduainet teenimatult välja.

Natuke statistikat:

  • Kinoa on põhitoiduainena 13 retseptis;
  • Pruun riis on põhitoiduainena 19 retseptis;
  • Täisterapasta on põhitoiduainena 24 retseptis;
  • Leib on põhitoiduainena 14 retseptis. Leib ei ole meil kavades mitte ainult sees, vaid meie “Fitlap.ee soovitab” tempel on peal ka Eesti Leivatööstuse terviseleibadel.

Lisaks on need toiduained sadade ja sadade retseptide seas ka asendustes olemas.

Lõik meie kasutusjuhendist: “Vaata, et iga päev oleks su toitumiskavas vähemalt üks retsept, mis sisaldaks puuvilju või marju ja üks retsept, mis sisaldaks teravilju”.

4. Kas Fitlapi menüüs on vähe marju ja pähkleid-seemneid, nagu analüüsis välja toodud ja miks (alles hiljuti ütlesite, et teenimatult ei võta ühtki toiduainet menüüst välja). Miks on miinimumini viidud ka teraviljad?

Nagu ka eelmises punktis, tooksin välja statistika. Fitlap.ee kavades on marju, pähkleid ja seemneid sellises mahus:

  • Seemneid on põhitoiduainena 40 retseptis;
  • Marjad on põhitoiduainena 70 retseptis;
  • Pähkleid ja pähklisaadusi on põhitoiduainena 90 retseptis;
  • Erinevaid kiudaineterikkaid helbed on põhitoiduainena 25 retseptis.

Lisaks on need toiduained sadade ja sadade retseptide seas ka asendustes olemas.

Läheb hinge

Lihtsalt vahemärkusena mainin, et meie kava oma täies hiilguses 3 päevaks täiesti tasuta kättesaadav, samuti on meie retseptivalik täiesti avalik. Kõiki meie retsepte näed siit. Ehk mõnele esitatud küsimustele oleks olnud äärmiselt lihtne vastuseid leida. See on avalik info ja selle kättesaamine juba ennetavalt kliki kaugusel. Aga see on teine lugu.

Siiski näitab see veelkord seda, kui pealiskaudne see analüüs oli.

5. Eraldi küsiks veel selle kohta, mida kirja alguses mainisin kavade lühiajalise jälgimise kohta kaalulangetuse eesmärgil. Kas saaks välja tuua, kui kaua keskmiselt inimene Fitlapi kava täpselt järgib?

Meie keskkonnas on võimalik täna valida eesmärgiks nii kaalu langetamist, tõstmist kui ka hoidmist. Vastavalt valitule pakutakse välja ka päevane soovituslik kaloraaž. Tänasel päeval on tõesti nii, et meie põhiklient on inimene, kes soovib kehakaalu langetada. Me tahaks väga, et rohkem oleks kehakaalu säilitajaid ning tõstjaid. See näitaks, et Eesti rahva tervis on parimas korras. Keskmist perioodi, mille vältel inimene Fitlap.ee kavasid kaalu langetamise eesmärgil jälgib, on keeruline välja tuua. See on inimeseti väga erinev.

Soovitame inimestele tervislikku kehakaalu langust tempos 0,5- 1 kg nädalas.

See tagab selle, et need keharasva arvelt kaotatud kilod tagasi ei tuleks. Ja sellises tempos see kaalu langus ka sujub. Keskmiselt on meie klientidele kaalu langetamiseks ette nähtud kaloraaž 1500-1600 kcal päevas.

Pärast vastuste saamist ilmus lugu 31.10.2017 Postimehes, mida saad lugeda siit. Ole ise otsustajaks, kas kõike seda, mida selle artikli raames kajastasin, ka reaalselt lugejale edastati.

Toitumisnõustaja läheb sirge seljaga edasi

Võtan sellest suurest arutelust kaasa mõtte, et Eesti toitumisnõustamise kutsestandard vajab reguleerimist. Täna tundub meile kui ka paljudele teistele, et mingi kitsas ringkond on saanud kokku ja teinud Eesti toitumisnõustajate ühenduse ning tunnistanud ise ennast selle ala reguleerijateks. Arvame sarnaselt Eesti Ekspressis kirjutatule, et see ei ole piisavalt läbipaistev.

Mõtleme tõsiselt MTÜ Toitumisspetsialistide Liit loomisele. Kes lööb kampa?

Täiendatud UUDIS! Tänase seisuga on ametlikult loodud MTÜ Toitumisspetsialistide Liit! Vaata ärakirja siit.

Hekki MägiParimat
Heikki Mägi
Fitlap.ee toitumisnõustaja

Heikki Mägi on lõpetanud Tartu Ülikooli füsioteraapia erialal (lõpudiplomit näed siit), kus anti laialdasi teadmisi nii inimese füsioloogiast, biokeemiast kui ka toitumisest. Vähemtähtsaks ei saa pidada ka praktilise töö kogemust, mis tavaliselt mõnekuulise toitumisnõustamiskoolituse läbinuil puudub. Lisaks veel erinevad täiendkoolitused. Heikki ja Fitlapi “tehtud töödega” saate tutvuda siin



Kui artikkel meeldis, siis palun jaga seda!

Personaalne toitumiskava!


Saad ka edaspidi süüa tavalisi ja kiiresti valmivaid toite. Alusta kohe!

Vali periood

Vali maksemeetod