Täna on neljapäev ehk teisisõnu reede eelne päev laugh

Suhkruga olen siiani sõjas. Täna siis täitus täpselt kaks nädalat kui pole ühtegi magusat ampsu teinud. Välja arvatud fitlapi magustoidud, mis on ju lubatud. Kaalumine hommikul muidugi erilist rõõmu ei teinud. Astusin, mis ma astusin seal edasi-tagasi kaalule ja maha aga tõsisasi oli see, et kaalukadu oli üksnes -300 grammi. Esimese nädalaga läks mul ju mängleva kerglusega 2 kilo. Eks südames lootsin, et see nädal siis kiloke ikka läheb. Aga reaalsus oli hommikul teine. Samas kui liita kahe nädala kaalukadu kokku, siis keskeltläbi kadus ju tsipa üle kilo nädalas ja see ongi normaalne tempo. Vaatame, mis järgmine neljapäev endaga kaasa toob.

Toitumisest rääkides, siis hommikusöögiks on mul kõik hommikud singivõileiva retsept. Mina olen see, kellel näiteks pudrusöömine ei tekita täiskõhu tunnet. Kui ikka võileiba kõrvale ei söö, siis pole nagu õiget hommikusööki saanudki. Seega putrusid teen ma endale hea meelega pigem õhtul. Hommikute juurde kuuluvad ikka ja alati minul võileivad.

Lõunad mööduvad väljas söömise tähe all. Valin taldrikule alati kartuli või tatra ja siis tüki liha/kana/kala ja toorsalati. Kastmeid pole ma kunagi armastanud. Kui vanasti võtsin ka magustoidu vahetevahel prae kõrvale, siis sellest olen nüüdseks loobunud. Loodan, et mu keha saab varsti aru, et oleks viimane aeg hakata kaalu lahti laskma, sest mida kiiremini ta seda teeb, siis on tal lootust mingi aeg ka natuke magustoitu preemiaks saada.

Õhtusöögid ja hilisõhtusöögid on natuke problemaatilised, sest siis olen ma kodus ja kodus on palju erinevaid ahvatlusi, mida nii möödaminnes kogemata suhu panna. Tööl ollen panen küll juba menüü paika nii arvutis kui ka peas aga siis tuleb ELU vahele ja kõik läheb ikka omasoodu. Eile näiteks tegin nii, et peale tööd sõin kõigepealt nö hilisõhtu portsu, milleks valisin röstleiva heeringaga. Samal ajal hakkasin valmistama omale ka õhtusööki, milleks osutus leivasupp. Supp valmis suht kiirelt ja kuna ta nii hästi seal pliidil lõhnas, siis mõtlesin, et söön selle siis kohe oma heeringaleibadele otsa. See aga tähendas seda, et kella poole kuueks oli mul nii õhtusöök kui ka hilisõhtune söök söödud. Minul, kes ma ideaalis terve õhtu vaikselt midagi näksida tahaksin, olid kõik lubatud portsud söödud. Õnneks ma väga hulluks ei läinud, vaid lubasin omale ühe koduaia õuna, millest siis noaga peenikesi viilusid lõikasin ja hästi aeglaselt neid mälusin. Järgmine kord ikka pean alustama õhtusöögist ja hilisõhtu tõesti alles siis valmis tegema kui paar tundi möödas on.

Vot sellised heietused tänasesse päeva.