Laiskus on kohal. Ma ei viitsi kirjutada. Hullemgi veel - ma ei viitsi ka fitlapi lehte avada. Menüü on enamalt jaolt programmikohane, aga kahjuks üksluine. Hommikusöögiks omlett singi ja juustuga, lõunasöögiks kana-kookosesupp tuunitult ja õhtusöögiks kodus puder ja väljaspool kodu see, mis kätte juhtub. Hea on see, et ma olen 98% loobunud nisujahust - soov oli ammu, kuid oskus vähene ja motivatsioon puudus hoopis. Varasemalt ma ju võileibadel, olgugi nisuvabadel, elasingi. Samuti olen 80% loobunud suhkrust - sellega on raskem, sest suhkur on peitainena väga paljudes toitudes. Endise magusasõltlasena suudan aga kindlalt piiri ette panna. Avastasin müügilt steviaga šokolaadi - ostsin kolm tahvlit ja olen uhke, et kaks ja pool on alles. Poolest šokolaadist poole jagasin ka ära, nii et 25 grammi jaotatuna neljale päevale on minu puhul uhkustamist vääriv tulemus.

27. mai peaks olema vahetulemuse hetk, kuid ma ei julge kaalule jätkuvalt astuda... Mõõdan end endiselt mõõdulindi ja riietega. Alustades, aprilli alguses oli mul kaks paari viiner-kiles-fit teksapükse. Mõlemad on nüüd kergelt laiad - sellised, et saab hädapärast kanda, kuid tuleb peatselt välja vahetada. Mõned püksid mu varasemast garderoobist on muutunud mitte laiemaks, vaid pikemaks :) - ju siis laiusest annab pikkust järele. Ostsin ja riputasin garderoobi veel mõned motivaatorid, hetkel on kindlaks eesmärgiks mahutada end Kappahli 38-40 suurusesse, mis peaks siis vastama muule L-ile. Aastatepikkuse kaalujälgija ja samas kaalus püsinuna tean une pealt oma varasemaid suuruseid ja nende umbkaudset vastavust kehakaalule. Kaalule endale astumine käivitab minus ärevushäire sümptomid. Kardetavasti kaotan seejärel lisaks ööunele ka päevase aktiivsuse ja laskun enesesüüdistustesse.

Vilets olen ma ka treeningutel - esimesed humoorikad katsetused jõutrenniga jäid ka viimasteks. Trenažöörist on saanud riidepuu ja kõndima minekuks puudub kaaslane. Rulluisud panin sügisel kuskile ära ja olen nende välja otsimist aina edasi lükanud. Erikuradi palju häid vabandusi ja mitte ühtegi isu tegutseda, eksole. Hea on tiksuda omas mullis ja tegudele asumist üha edasi lükata. Tegelikult ma enese tagumikust näpistamiseks kirjutasingi.