Nonii.. siin ma siis jälle olen.. peale pikka pausi ja meeletuid söömasööste..  Loomulikult ei jätnud see ka oma jälge jätmata. Minu suureks kurvastuseks on hetkel mu kaal veelgi suurem kui siia esimest korda tulles. Ma ei tea miks peab ühe inimese elu käima mööda isusid? Vat tahaks magusat- olgu siis kommi või õuna või.. midagigi!! Ja käin nagu sooda edasi-tagasi, loksutan kapiuksi ja muudkui otsin: kas tõesti mitte midagi ei ole? Teeks siis vüi suhkrusaia? Või meega saia? Või.. ? 

Ilmselgelt ei saagi siis ju midagi muutuda. Ahh, kaalule astudagi on valus ja seal seistes hoian hinge kinni justkui see aitaks ja number tuleks väiksem :P Aga ei, kaal on halastamatu, kerib oma numbreid ja valib neist ikka selle kõige suurema, mida siis ette näidata. Ja mitte keegi teine ei saa seda muuta kui ma ise. Ja sellepärast.. 

Aitäh, Rene, et jätkuvalt saadad meilile kirju, aitäh, et torgid tagant (nooo minusugusega ainult nii saabki :P ), aitäh, et oled olemas :) Ja PALJU ÕNNE! :)

Täna siis võtsin vastu otsuse- hakkan uuesti pihta. Kavaga. Trenniga. Normaalse eluga. Ei saa, ei tohi lasta end käest! Ma püüan! Tahan! Ja saan... vist.. ma loodan..

Jah, tean, et olen ebakindel, vajan positiivset tõuget ja tuge, kuigi teistele ehk niimoodi ei tundugi.. Ikka püüan olla mina see, kes tõstab tuju, silub ebakõlasid ja toetab, utsitab teisi tagant ja veab järgi kui vaja. Aga nüüd oleks mul omal seda vaja. Palun olge mu südametunnistus, mu innustus, mu kindel seljatagune. Vajadusel tehke pai või tehke kõva häält.. et püsiks siht ikka ja alati kindlalt silme ees..

Nii ma alustasin: 

Hommikul tõusin, tuterdasin mööda tube, tegin tavapäraseks saanud suuuure kohvi piima ja..steviaga :) Kõrvale 2 võileiba singi-juustu ja majoneesiga. Mhmhh.. mõnulesin arvuti ees ja mugisin võikusid.. sirvisin FB-d ja meilboksi.. ah libistasin silmadega üle lihtsalt.. ja läksin päevaga edasi, kuniks astusin jalgu jäänud kaalule...

Mehhh?? Kaalul patareid vist tühjad, arvasin, sest  selliseid numbreid küll näha ei tahtnud.. Päev oli pekkis..tuju nullis.. tegutsemise isu lännu.. potsatasin uuesti arvutitoolile ja.. kribasin fitlapi gruppi oma hala.. ja otsustasin! Klikkasin tasuta 3 päeva pakkumisele.

Lõunaks veel nosisin eilset ühepajatoitu, õhtuks.. maasikaid. Mnjh.. sellega oleks võinud muidugi piiri pidada.. aga..

HOMME ON UUS JA ILUSAM PÄEV, HOMME OLEN (kasvõi natukenegi) TUBLIM!