Ma astusin täna kaalule ning ma tahtsin lihtsalt nutta. Ma olin lubanud endale, et mina ei kavatse end enam käest lasta ning siin ma olen - kaalun 6kg rohkem, kui kevadel. Mis siis juhtus vahepeal? 

Kohe kui lumi sulas, hakkas mul jooksuhooaeg pihta(kevadel). Jõusaalis enam ei käinud vaid kuskil 3x nädalas jooksmas. Suvega lasin toitumise käest, sõin suhteliselt seda, mis pähe tuli, kuigi seda siiski mõistlikus koguses, aga see suve lõpp ning sügise algus on ikka kuidagi väga käest läinud. Kuidagi kadus trenni tegemise tuju ära, koguaeg oli rets magusaisu ning septembris oli üldse mingi sügismasendus, kus meel küll oli ergas, aga füüsiliselt ei jaksanud mitte midagi teha ning keha valutas. Sellega kaasnes omakorda ka soov koguaeg üksi olla, patustada ning lihtsalt vedeleda. 

Septembrikuu lõpu poole ma ärkasin ühel hommikul ning sisendasin endale, et aitab, nii see edasi minna ei saa. Kuna mul oli suvest saadik soov minna 35Fit klubi proovitrenni, siis nii ma end ära registreerisin ja nüüd seal ka käin. Tahaks öelda, et käin ilusti 3x nädalas nagu vanasti, aga ma alles juurutan endale seda uuesti sisse. 

Ma ütlen ausalt, et ma olen lihtsalt endale pikalt valetanud ning sõnaotseses mõttes käest lasknud. Ma teadsin seda juba mõni nädal, aga ma ei tahtnud seda endale tunnistada. Täna hommikul ma astusin kaalule ning see vaatepilt oli kohutav. Taaskord on kaalul nr 7 ees, mida ma nägin kevadel viimati. Nõnda ma andsin endale lubaduse, et ei, nii see edasi minna ei saa. 

Vaaritasin endale eile kanafileed ning suvikõrvitsat-tomatit kõrvale, mille sai ka kavas valida. Hommikuks banaani-mustika keefirijook ning nõnda saabki hakata uuesti pihta selle korrektse toitumise jälgimisega. 

Trennidega sel nädalal on küll kehvasti, kuna ainuke vaba päev on neljapäev, millal lähen. Nädalavahetuseks Rootsi, kus proovin ka toitumist jälgida. Kuna õhtusööki laevalt tellinud pole, siis kõik on õnneks omas kätes :) 

Nii, paneks mõne eesmärgi ka siis paika? Tahaks saada 28. jaanuariks -10kg ja hakata taaskord 3x nädalas trennis käima. Eks see tähendab kõvasti vaeva nägemist. Nimelt siis lähen kaheks nädalaks Taisse puhkama ning tahaks taaskord erakordne välja näha.

Siinkohal ütleks, et kuigi ma olen end tõesti natukene käest lasknud, siis tunnen end imeliselt ikka. Ma armastan end, oma keha ning tean, et olen võimeline ning suuteline end rajale tagasi saama. 

Olge tublid!