Hei!

Lubasin eelmine kord rääkida enda ühest mõttest.
Alustan täiesti algusest, st sellest kust mu idee tuli. Need, kes on seda lugu kuulnud kas varasemates blogi postitustest või facebookis minuga suheldes, siis keri järgmise peatüki juurde.

Ma olen olnud tüdruk, kes on alati vihanud kehalise kasvatuse tunde. Omal ajal sai koolis väga palju nendes tundidest poppi tehtud või riided meelega koju jätta, sest ei tahtnud kaasa teha. Põhjuseid selleks oli mitmeid. Kas oma keha häbenemine või lihtsalt nõrk teiste klassikaaslaste suhtes. Mitte kunagi ei jooksnud ma cooperit vaid kõndisin selle läbi. No olgem ausad.. tol ajal olid mul ka tervise probleemid, mille pärast vältisin jooksmist. Aga üks imearmas tüdruk, nimega Karmen (tema blogi: http://jooksublogi.blogspot.com.ee/) rääkis mulle väga tihti oma jooksmisest. (Nüüd viimasel ajal siis) ja mul soov jooksmise vastu üha enam kasvas. Tahtsin proovida kui palju ma jaksan ja kas üldse jaksan. Ema käest kuulsin ma Rakvere ööjooksu kohta. Muidugi oleksin ma ka tahtnud minna.
Kui me Oliveriga poest koju tulime, helistas ema ja ütles, et neil vabanes üks koht, et äkki ma oleksin nõus tulema Rakvere ööjooksule. Ma olin vist mõned päevad enne seda öelnud emale, et kutsugu mind ka kaasa. Ja siis kutsuski. Mõtlesin enne üritust enda jaoks välja, et ma jooksen nii palju kui suudan. Olgu selleks kasvõi 100m. Ma lihtsalt proovin. Kuna ma läksin teise inimese asemele, siis distantsi ma valida ei saanud ja me läksime seltskonnaga 5 km ajavõtuta käimisele. Tol päeval ma meeletult pabistasin ja mõtlesin, et ma ei saa hakkama jooksmisega.. Stardis olles aga põnevus tõusis ja tahtsin juba proovida milleks ma võimeline olen. Kui start anti, siis kohe ei saanud joosta, sest me startisime kõige viimasena. Lõpuks oli piisavalt inimesi juba liikunud ja alustasin jooksmisega. Raske oli kuid lõpptulemusena jooksin 3 km (jälgisin tee ääres neid km märke). Viiest kilomeetrist joosta 3.. ilma trenni ja toitumiseta. See on küll wow! Muidugi ma suutsin ära eksida, sest läksin kogemata otse kui pidi paremale minema hoopis kuid sain läbi seikluste rajale tagasi ja kõik oli korras. Ma olin enda üle nii uhke ja õnnelik!

Tänu sellele üritusele tegin ma selleks aastaks plaanid ja nedest ma rääkida tahangi.

Esimene plaan - Ma registreerisin end SEB maijooksule, 7 km ajavõutuga käimine. Taaskord on mu mõttes joosta nii palju kui jaksan ja siis kõndida. Ma ei oska endale ajalist limiiti ette panna. Vaatan see aasta mis aeg tuleb ja siis järgmiseks aastaks saaks juba ajalise eesmärgi endale panna.

Teine plaan - Rakvere ööjooks, registreerisin end 10 km ajavõtuga distantsile. Sinna lähen koos Oliveriga. Plaanin vähemalt 7 km joosta ja ülejäänud kõndida või siis joostagi 10 km läbi. aga ma olen nõus ka vähemaga.

Kolmas plaan - SEB Tallinna Maraton poolmaraton 21,1 km. Siin püüan ma juba endast maksimumi anda. Kasvõi jalutan selle tee läbi.

Järgmise aasta eesmärgid tulevad täpsemadm, siis kui selle aasta üritused on läbitud ja vaadatud, mis aeg on.

Nüüd ongi mu eesmärk iga päev või ülepäeviti teha postitus, et rääkida, mis ma olen teinud nende ürituste heaks. Nii trenni kui toitumise näol siis. Kord nädalas on kaalumine ja mõõtmine ka. Praegu ei kirjuta neid, sest ma ei tea oma andmeid. Homme kirjutan üles ja juba järgmises postituses räägin ma toitumisest ja trennist.

Viimane nädalavahetus oli väga põnev. Neljapäeval käisin töökaaslasega jalutamas. reedel käisin rattaga sõitmas ja eile käisin jõusaalis sõbraga.