Mu esimene päev mööus edukalt, tänase hommuse seisuga -300g :D Julgelt edasi. Tean, et alguses langeb kaal kiiremini, siis mingil hetkel võib täitsa seisma jääda, minu asi on mitte reelt maha kukkuda.

Aga, miks mul pealkirjaks "Mom brain" on? Eks need naised, kes om abeebiga kodus on ja on olnud, teavad väga hästi, mida ma mõtlen selle all. Mom brain tähendam konkreetselt seda, kui sa oled poole oma mõistusest sünnitusel välja pressinud, see seisund võib kesta mõned kuud või isegi aastaid, you never know. Või noh, nagu minul, võib see aeg ajalt välja lüüa. Ja  nii mul mõni päev tagasi ka juhtus. Nimelt panin oma põnni terrassil magama, veeretasin vankrit edasi-tagasi ühe käega ja teises käes oli telefon, kust lugesin uudiseid. Olin päris süvenenud ja muudkui aga veeretasin vankrit. Ma ei teagi kui kaua, aga laps juba ammu magas õndsat und ja mina ikka lükkasin vankrit edasi-tagasi. Siis avastasin, et oh, laps magab, lähen söön lõpuks lõunat. Läksin tuppa, avasin külmiku ja mõtisklesin, et mida siis süüa. Nuputasin seal külmkapi juures ja siis järsku avastasin, et kiigutasin külmkapi ust edasi-tagasi. Ma alateadlikult püüdsin külmiku ust unne suigutada :D Vat siis ma mõtlesin küll, et appi, ma olen ikka nii auto piloodi peal, et ise ka ei saa aru, keda või mida ma magama üritan panna. See "Mom brain" sündroom on eriti tugevalt tuntav, kui pole hästi magada saanud (siinkohal mõtlen, mingitki magamist beebi kõrvalt) ja pole eriti midagi toitvat söönud. Magamatus on vast kõiges süüdi, see võtab söögiisu ja mõistuse viimsegi raasu. Kuigi ma ei saa kurta, poiss laseb meil ikka öösel magada, mitte küll nii palju kui hing ihkaks, aga ma ei pea end kohviga üleval hoidma ja päris zombina ma end ei tunne. Täitsa magamata öid on ikka väga vähe olnud ja siis on ka mu enda unetus süüdi, mitte laps.

Üks põhjus, miks ma ka toitumist otsustasin korralikult jälgima hakata, ongi just mu unetus. Mu töö on muidugi laastava töö teinud, aga tean ka seda, et kui ma korralikult ja tervislikult ei söö, siis kannatab ka uni. Päris jube on ikka keset ööd pöidlaid keerutada ja unest unistada. Patt on ju mitte magada, kui laps magab magusat und! Tänase öö ma magasin hästi, poiss magas ka. Eile sai ta 4-kuuseks, aeg ikka lendab meeletu kiirusega. Püüan ka talle hakata ise toitu valmistama. Kõigepealt on soovitatud alustada juurviljadega nagu kartul, porgand, bataat jne. Esialgu üks juurvili korraga. Siiani on hästi läinud, ta on ilusti söönud. Nädalavahetusel plaanin talle teha porganid ja kartuli püreed. Kui ikka ise teha, siis tean, mis sisse panen. Sest miks ma peaksin pakkuma oma lapsele poest ostetud valmistoite, kui ma ise püüan seda oma toidulaualt välja jätta? 

Loodetavasti mul nüüd tükil ajal see "Mom brain" välja ei löö :D Noh ja kui ka lööb, eks siis on jälle, millest kirjutada.