Umbes kuu aja eest tulin kirjutama postitust seksikast mänguasjast. Toona jäi see tegemata, kuna mind rabas ootamatu üllatus, et siinne keskkond oli mingi IT-äparduse tõttu otsustanud, et mu anonüümne kaalublogi ei peaks enam anonüümne olema. Ehmatus oli algul muidugi suur ja esialgu tekkis tahtmine kogu blogi kinni panna, aga mis seal salata, kirjutamistung sai ikka võitu :) Pealegi, kui süda on puhas ja mõtted siirad, siis ei ole siin ju midagi häbeneda, eksole? :)

Üks asi, mis uuel aastal (aprillis on väga imelik nii öelda, aga vahel mulle tõesti tundub, et see aasta alles algas :D ) minu jaoks muutus, oli vabavara söömine. Õigem oleks seda kitsendada nimetuse (toor)salatid alla. Ma võiksin küll värsket kurki ja tomatit lõpmatuseni süüa, niiet asi polnud tüdimuses nendest minu alalistest vabavara viljadest, aga pigem teadvustatud arusaamas, et põhimõtteliselt oleks ilmselt vaheldust vaja (lisaks ka muidugi asjaolu, et talvehooajal on soodsam mõne teise vabavaraga toimetada). Nii sai veidi siingi uuritud, milliseid salateid teised teevad ja mida võiks üldse kokku panna proovida. Läks nii, et tänaseks on minu menüü pea igapäevaseks osaks üks odav köögivili, mis seni mu toidulauale peaaegu et üldse ei juhtunud (kui ühepajatoit välja arvata) - tavaline valge kapsas. Sain aru, et kapsa ümber annab igasuguseid salateid üles ehitada ja nüüdseks on need minu nö praadide kõrval oma igapäevase koha ka leidnud.

Mis aga salatite tulekuga kaasnes, on üsna loogiliselt nende valmistamine. Leidsin, et riivitud kujul meeldivad mulle salatid väga, küll aga hakkasid käed ajapikku suurest riivimisest väsima. Õigemini on see minu jaoks lihtsalt tüütu :) Aja möödudes ja veendumuse kasvades, et salat vist nüüd tuli ja ka jääb, hakkas küpsema mõte selle tegemiseks elektriline abimees soetada. Endale omaselt hakkasin selleks tegema väikest viisi uurimistööd ning selgus, et see maailm on ikka lai. Minu jaoks taandus küsimus sellele, kas teha suurem investeering ning osta üks suurem masin, mis lisaks riivimisfunktsioonile vahetaks mu köögis välja veel mitu väiksemat masinat (mikser, purusti, blender) või osta lihtsalt riiv. Lisaks olen enamasti seda meelt, et kvaliteetset (töökindlat ja vastupidavat) ja odavat enamasti korraga ikka ei eksisteeri. Lõpuks tegin sel korral viimasest reeglist siiski erineva otsuse ja valituks osutus madalamast hinnaklassist riiv. Argumentideks olid sel korral asjaolu, et tegelikult mul neid teisi masinaid välja vahetada hetkel põhjust pole ning praeguses köögis leiabki pigem koha ühele väiksele lisamasinale kui et hakata kogu letipealset ümber korraldama. Ning samuti pole ma veel üdini kindel kui pikaajaliselt jään seda riivi kasutama. Sel korral leidsin, et veidi odavam masin on just proovimiseks hea variant ning kui ta end mu köögis õigustab, olen tulevikus selles valdkonnas valmis suurema investeeringu tegema.

Ja niimoodi tuligi nüüdseks vist juba paar kuud tagasi meie perre uus elanik :) Välja näeb ta umbes selline:

Eks algul olin iseenesegi suhtes äraootav, aga tänaseks saan öelda, et kasutust leiab ta ikka kõvasti. Paar korda igal nädalal kindlasti (kuna teen korraga suurema koguse, millest paariks päevaks ka jätkub - ja säilibki kenasti, nagu siin ka soovitati). Teine hirm, mis mul oli, et äkki tüütab see salativärk nagu ära. Siin on ikka aeg-ajalt kirjutatud, kuidas vabavara (või ka kogu menüü) kasutamine mõnikord kohe vastumeelseks muutub, koguaeg samad maitsed ja sama asi.
Aga ei ole üldse! :) Ei pea olema. Mul pole vist ükski salat veel eelmisega sarnane välja näinud või maitsenud :)

Sisse ma panen tuju järgi, mida parasjagu kodus leidub: kapsas, porgand, paprika, värske kurk, marineeritud kurk, tomat, sibul... Kombineerimisvõimalust on uskumatult palju ja olen veendunud, et minu jaoks oli see riivi ost väga õige otsus.

Aga miks siis "seksikas"? ;) Kes mu varasemate juttudega tuttav pole, siis selgituse leiate selle vanema blogi esimesest lõigust https://www.fitlap.ee/blogi/kasutaja/carmenrac/seksikas-manguasi/
Ärge siis pikka viha pidage! :)