Ma ei tea, kas keegi juhtus nägema jätkupostitust minu eelmisele motivatsiooni-jutustusele. Kustutasin selle umbes tunnike peale üles panemist, kuna hakkasin endale mitteomaselt kahtlema kas ma tegelikult ka ikka mõtlen nii?

Öelda tahtsin lühidalt seda, et loomulikult mängib motivatsioon kui tõukejõud mingile käitumisele rolli selles, et me üldse siia jõudsime ja seda teed alustasime. Kuid mulle tundub, et järjepidevuseks, et teel ka püsida ja lõpunigi jõuda, on tähtsam hoopis teine asi - (enese)distsipliin. Enda jaoks paika pandud reeglid, plaan ja kava, millest kinni hoida isegi siis, kui see motivatsioon vahepeal kuhugi plehku pistab.

Tunnetan ehk seda ise rohkem seepärast, et olen juba pikemat aega kaalu säilitamas. Langetamise ajal andsid mulle selle alustamise põhjused väga palju jõudu ja see tsitaat saatis mind siin profiilipildina kogu selle aja (ja veel üsna hiljuti)

Nüüd otsustasin endale juhtmõtteks seda uue tõe, mis on praeguseks selgeks saanud. Ma tean, et ma ei tunne end kunagi igal hetkel motiveerituna. Nendel aegadel peab edasi aitama distsipliin, lihtsalt teadlikult jätkata ettevalmistatud kava järgi. Tuula ütles väga tabavalt selle kohta, kui sügisel meiega jätkas, kahjuks on see lause ununenud… Mis see oligi “pimedalt edasi raiudes” vm Ei olnud, kuidagi paremini oli :D

Igal juhul minu pilt on nüüd selline:

Jätkugu teil kõigil motivatsiooni, kui seda vaja, ja distsipliini, kui esimene vahepeal kaotsi läheb!
Palun tee nii, et minagi seekord seda suudaks…

Tegelikult ma olen juba aasta aega sale. Jah, mulle tundub endiselt imelik kasutada sõnu “mina” ja “sale” ühes lauses :) Saan täiesti aru, et võib tekkida küsimus, et mida ma üldse hädaldan :) Blogivõistluse ajast tuleb meelde üks postitus, kus kirjutajat oli puudutanud, kui seltskonnas olles sale neiu oma kehakaalu üle oli kurtnud. Mina küll seda ei tee (kohe üldse ei armasta oma kaalust rääkida seltskonnas), aga mõnes mõttes mõistan. Ma arvan ka, et see sõltub niiöelda taustapildist. Need, kes on enamjaolt elust olnud saledad, siis mingil põhjusel juurde võtnud ja tagasi vormi saanud, võivad ilmselt südamerahu tunda. Nad on tagasi oma tavapärases olekus. Minu tavapärane olek on alati olnud pisut ülekaaluline. Terve selle aasta jooksul olen ehk üksikutel hetkedel tundnud seda südamerahu kaalu osas. Ma ei tea veel, kas/et see on minu tavapärane olek. Muidugi ma ei taha üle kanda tundeid teistele. Võibolla teised ei tunne nii (Matilda, sellest uudishimust üritasingi sinu tundeid tolle postituse all välja pinnida :D )

Ühesõnaga, ükskõik mis kaalus olles, olen katsunud teiste kurtmisi mitte isiklikult võtta. Arusaadav, et pea igaühel on selle va kaaluga mingi teema :)

Kuidas mul aga praegu läheb? Peale üht veidi liiale läinud veiniõhtut ja südamest südamesse vestlust jäätisepulgaga on möödunud kaks täiuslikku nädalat. Pean silmas kava mõttes - 100%, s.t. ainult ettenähtud patutoidukorrad, millest üks oli tegelikult jäätis pooliku kava toidukorra asemel niiet.. Kuidagi nii lihtne (kiusatuste mõttes) on olnud viimasel ajal kavas olla. Toiduga mässama ja planeerima muidugi peab - tunnen, et tahaks seda alati rõhutada, kui julgeda üldse öelda, et vahel on see lihtne. Ilmselgelt ei tähenda see, et keegi toidud planeerib ja ette kannab. See selleks.

Nende kahe nädala jooksul olen ma kaotanud suurusjärgus 2 kg! Ohh, ühesõnaga, mõtteid on mul selles osas palju (ja häirekellasid pole ausalt vaja, kui kellelgi tuli tahtmine neid lüüa :) ) Ma ju tahtsingi kaotada vahepeal hiilinud paar kilo (umbes kaks neid oligi). Langetuskogustel kaal algul langes, siis tõusis natuke, siis jäi seisma. 71-koma natukese peale, aga mina tahan 70-komat! (Niipalju sellest, numbrid mind ei paina :) )

Kaks nädalat tagasi tegin kaks muudatust:

  1. Sünnipäevani alkoholi ei tarbi (taandus hiljem täpsustuseni sünnipäevanädalani, aga siiski)

  2. Lisasin langetuskogustele +10%.

Nädala pärast oli kaalul üle pika aja miinus (kaalun korra nädalas) ja eilse seisuga 69,5 kg! Täiendan ka numbrite jada, mida olen siin pidanud:

08.08.16 (säilitamise algus) kaal 72,4 – 05.09.16 (1 kuu säilitamist) kaal 70,5 – 10.10.16 (2 kuud) kaal 69,6 – 12.11.16 (3 kuud) kaal 68,9 – 20.01.17 (5 kuud) kaal 68,7 – 11.05.17 (9 kuud) kaal 70,1 – 12.07.17 (11 kuud) kaal 72,8 - 19.09.17 (1a 1k) kaal 69,5

Nüüd ma muidugi ei tea, kumb muudatus rohkem mõju avaldas. Kipun arvama ikka, et pigem see teine, sest kui ma vähegi oma keha kuulata oskan, siis tavaliste langetuskoguste juures kurdab ta mulle midagi… Selle olen juba omasoodu teinud, et kuigi alati trenni ei tee, söön iga päev ikkagi neli täiskogust (ärge proovige kodus ilma järelvalveta) ja langetusrežiimil vähemalt on see minu jaoks kindlasti õige.

Ja ma tean hästi, et nüüd selleks korraks jälle aitab kah (langetamisest)! Nagu lisaks numbrile kinnitas eile jooksutrenn, kus vaatamata minimaalsele tempole enne lõppu  totaalselt ära väsisin. Pean kütust lisama! Lähen ka säilitamisele tagasi, kui sünnipäev möödas… Teate ju küll, selleks peab jälle hoogu võtma.

Sel nädalal juhtusin üles kaevama ühe vana foto endast, mis sobib ehk alguse juttu illustreerima ja sellisesse tagasivaatavasse postitusse sättida. Kui minu tavapärane olek on olnud praegusest kaalust 12-13kg raskemana, siis rekordkaal, mille ajast pilt on, jääb sellest veel 10kg jagu kõrgemale.

See on tõesti üüratult vana pilt, aga mis teha, kui sain vanemaks ja targemaks ja lihtsalt ei lasknud selliseid võitteid hiljem enam säilitamise filtrist läbi :) Kõrvale aga panin mõni päev tagasi tehtud pildi kleidi proovimisest, mille kunagi soodukaga olin ostnud, aga mitte kunagi kuskil kandnud ei ole, sest mulle ju ei sobi keskosast liibuvad kleidid.

Esimest pilti vaadates on mul kõige rohkem kahju endast siis, 22-aastasena. Iseenesest on mul lisaks pikkusele see nö hea, et lisakilod jaotuvad alati nii enam-vähem ühtlaselt ja pildilt ilmselt ei arvaks, et number kolmekohalisele hakkab lähenema. Aga siiski miks ma küll olin selline lodev tol ajal? Samas lisan, et mõned kuud peale selle pildi tegemist algaski minu elu esimene suurem kaalulangetusaktsioon (tol ajal Kaalujälgijate ridades), mis ka mingiks ajaks tulemuse tõi.

Aga teine pilt.. Pole vast paha ühe peagi 35-aastase kohta :) Ma ei nori siin tegelikult komplimente, kui nii võib paista. Ma tean küll, et olen sale, lihtsalt… kipub meelest minema, kui pildi pealt või peeglist vahel järgi ei vaata.

Aga teate (jooksu)sõbrad, kuhu ma täna lähen! (See pole seotud eilse kehva jooksukogemusega, aga juhuslikult täna) - ma lähen eratreeningule ühe personaalse jooksutreeneri juurde :) Tahtsin mõnel teemal nõu ja sain vihje, kus saab täitsa sellist asja teha. Kui ära käin, eks siis saan täpsemalt kommenteerida, kes ja mis. Ma olen nii põnevil kohe :)