Vahelduseks ka toitumisest. Pool veebruari ja märtsis tegin ka #fitlap365 väljakutset kaasa, aprillis pean sealt pausi. See polnud minu jaoks mingi eriliselt peamurdmist nõudnud otsus ja võibolla teen varsti mõne kuu jälle väljakutses kaasa. See on väga hea võimalus saada pildiline (ja protsendiline :) ) ülevaade oma söömisest - ausalt ilma selleta ma kuhugi üles ei kirjuta, ei pildista ega pea järge - lihtsalt söön kava järgi ja valmistan ühe retsepti kaupa meie võrratust varasalvest. Aprilli jätsin pildiväljakutses teadlikult vahele, kuna teada oli, et see algab põhimõtteliselt täiesti kavast väljas nädalaga ja sel juhul ei oma too väljakutse minu jaoks erilist mõtet. Nimelt käisin eelmisel nädalal ükspäev koolitusel, siis 2-päevasel lähetusel ja nädalavahetusel veel ööbimisega sünnipäeval ja kogu tambi juures isegi ei üritanud kavasöökidele mõelda. Päris hea "puhkus" oli tegelt :) Ja kiita võin end selle eest, et samal ajal jõudsin ikkagi 3 korda ka oma jooksuringi ära teha (üks neist isegi lähetuse teise päeva hommikul, kuhu asjad kaasa võtsin :P ).

Sel nädalal olen seni olnud kavas 100% (ja seekord ma mõtlen mitte Carmeni mõistes 100%, vaid igatpidi kava juhiste järgi 100%), nii mõnus on olla. Ühtlasi on hea tunne tõdeda, et läks-siis-läks paar päeva-kuni-nädal kavast välja, kui jälle tahan, hüppan kohe tagasi.

Tööpäevadel võib mul olla probleem, et toidukordade vahe venib liiga pikaks. Täpsemalt ikka see lõuna- ja õhtusöögi oma, lõunat söön 12-13 paiku, õhtust aga peale seda, kui see peale töölt tulekut valmis saab (kõige varem 18). Viimastel päevadel on teema eriti terav, sest lastega koju tulles tahan veel nendega natuke õues ilusaid ilmasid nautida ja jõuame tuppa veelgi hiljem. Eile kujunes olukord juba väga kriitiliseks, kui tuppa jõudes hakkas silme eest sõna otseses mõttes virvendama (mul vahel on nii, just tühja kõhuga - veresuhkru madal tase?). Kui muud võimalust ei ole, olen end nendel momentidel aidanud kommi või šokolaaditükiga (need tõesti aitavad veidikeseks). Kuna aga olin kodus ja kõik HEA käeulatuses, võtsin kärmelt lahti Päevapäästja nr.1 - puuvili pähklitega retsepti, milleks võtan endale "Pomelo röstitud kreeka pähklitega" kogused, kuna sealt saab kiirelt valida ühe puuvilja ja ühtede pähklite koguse. 1/2 seda retsepti (HÕ arvelt) sisse ja tundsin end koheselt paremini, et õhtusöögi valmistamise kallale asuda.

Näide:

Eile oli üldse eriline päev, out-of-office-päev, käisin taaskord ühel seminaril. Kui seda tuleb ette korra nädalas või harvem, siis söön rahumeeli seal kohapeal pakutud lõunat, aga peale eelmist nädalat ma tundsin, et lihtsalt EI TAHA. Ei taha isegi teada, mis seal pakutakse, isegi kui see oleks Eesti parima toitlustaja poolt kohale toodud (seal ei olnud muidugi). Ma tahan OMA sööke! Olin kaasa teinud "Singivõileiva" karbi, aga kus seda siis nüüd süüa? Teemal "Karbiga sünnipäevale" teeksin hea meelega eraldi postituse ;) Aga eile jäin tõepoolest kimpu, sest kui oma inimeste hulgas on minu meelest täiesti OK karbitada, siis tööalasel üritusel tundub see üsna kummaline. Aga kus ma sööksin siis oma võileiba? Ega seal väga teisi ruume polnud peale koridori ja ... tualettruumi.

....

Ei, ma ei teinud seda. Ma mõtlesin sellele... Ma ei teagi, mis täpsemalt saanud oleks, aga ootamatult tuli sellele lõunajale ette hoopis üks välkkoosolek, niiet ma ei jõudnud oma lõunasöögini mitte mingil moel. Sõin seda alles tagasi sõites 2-3 tundi tavapärasest hiljem ja eks osaliselt ka sellest (ja üldse kesiseks jäänud lõunast) ka hilisem hõre tunne.

Aga tavaliseks tööpäevadeks ma juba olen end ette valmistanud ja seepärast olen sageli võtnud kella 15-16 paiku väikse eine (taas 1/2 retsepti). Välja on kujunenud kaks lemmikut Päevapäästja nr. 2 - porgand või batoon pähklitega. Retseptideks siis täpsemalt "Porgandipoisid röstitud sarapuupähklitega" või "Valgubatoon pähklitega".

Pähklikotike on mul koguaeg sahtlis ja mõned batoonid ka varuks. Porgandipäeval võtan porgandid ise kaasa. Kaalumise osas... Mul on ju töö juurde ka üks kaal toodud, teate, eks :)

Sel nädalal on käibele tulnud veel Päevapäästja nr.3 - jupitatud toidukord. Just jupitatud, mitte poolitatud, sest olen mõne korra praktiseerinud järgmist - panen lõunasöögist kõrvale väikse osa (1/4 või 1/3), ilusti proportsionaalselt kõiki toiduaineid ikka ;)
Välja näeb see umbes nii:

Selle väiksema portsukese sööngi siis hiljem 15-16 paiku. Nii jääb varuks täis HÕ, toidukordade vahe lahendatud, lisatoiduaineid pole vaja ja enesetunne hea. Need paar korda, kui olen seda proovinud, on see tõesti mugav olnud. Muidugi, miinusena kaasneb see, et kaks korda peab taldrikule sättima, soojendama jne Ehk mõned minutid lisakulu, kuigi ütleme ausalt, ma jätan esimesel korral taldriku pesemata, soojendan sealsamas ja pesen lõpuks ühe korra blush Mõtlesin, et seda ei kirjuta, aga ega mõttest süüa WC-s enam hullemaks ka ei saa asi minna :P