Olen rääkinud, et Fitlap pole minu jaoks esimene kord kaalulangetamine/-jälgimine ette võtta – varasemas elus olen kasutanud ka teisi meetodeid. Kuid järjest rohkem saan aru, et Fitlapiga on ikkagi teistmoodi. Maire kirjutas oma aastakokkuvõttes (kui ma ei eksi), et üks asi, mida Fitlap on tema juures muutnud, on palju analüütilisem mõtlemine, mis toitumist ja ka liikumist puudutab. Kuigi ma viimati kurtsin, et teen seda kõike programmi abiga automaatselt, siis peab tunnistama, et siin-seal ajusopis ikkagi midagi sarnast idaneb – nimelt olen pannud tähele, et kui kuskil on juttu natuke teistmoodi toitumisest või siis treenimisest, siis hakkan kohe loetut Fitlapiga kõrvutama ja leida sarnasusi/erinevusi, mille üle mõtiskleda. Nimetan seda „kutsehaiguseks“, mis Fitlapiga kaasa tuli :)

Mitte, et midagi oleks pahasti – mulle lihtsalt meeldib aru saada erinevatest alustest, mille põhjal toitumiskavasid kokku pannakse ja millest need erinevused tulenevad. Mul Fitlapiga on kõik hästi ja olen seda meelt (nagu meil grupiski sageli korrata on olnud vaja), et ühele inimesele piisab täiesti ühest toitumiskavast. Aga kogu see valdkond pakub mulle nüüd palju rohkem huvi ja toitumist/trenni puudutavatele artiklitele jääb silm varasemast palju rohkem peatuma.

Kirjutan seda sellepärast, et võtsin eile kätte Postimehe nädalalõpulisa (selline mu reaalsus hetkel on, et loen seda neljapäeval :D ) ja nägin seal artiklit, mis oleks võinud peaaegu et 100% Fitlapist kirjutatud olla. Ainult, et see rääkis hoopis... bikiinifitnessist :)

Pildil: Regina Krukovskaja, Eesti meister bikiinifitnesseis, allikas http://www.fitness.ee/artikkel/1596/tunne-eesti-tegijat-eesti-meister-bikiinifitnessis-regina-krukovskaja

Mulle üldse hästi meeldib, et Arteris on viimase paari kuu jooksul päris palju kirjutatud tavainimeste sportimisvõimalustest - erinevate trennide arvustused, kuidas ennast motiveerida jne Nagu mingi erimissioon oleks lehel käsil :) Sport massidesse! Ja nad on vist leidnud, et just nädalavahetusel on hea selle teemaga inimestele läheneda.

Igal juhul, selle nädala lehes oli siis artikkel „Bikiinifitness – tõsine töö kangi ja kahvliga“ (autor: Kristina Herodes). Ma ei teagi päris täpselt, miks see kohe eriliselt minu tähelepanu pälvis, kuigi pean küll tunnistama, et peale PiYo kasutuselevõttu olen kuidagi teise nurga alt hakanud hindama kenas vormis lihaseid ka naisterahva juures. OK-OK, ma ei pea silmas päris bikiinifitnessit siinkohal. Kuigi - sellega tegelejaid pean ma väga vingeteks naisteks.

Hakkasin teksti lugema ootusega saada infot treenimise kohta, et ka toitumisest juttu tuli, see oli (positiivne) üllatus. Mis aga Fitlappi puudutab, siis lubage jagada mõnesid mõtteid sellest artiklist, mis tõid mulle kohe sellise äratundmisrõõmu südamesse.

Alaga alustades ei piisa vaid köögikapi koristamisest, kogu elustiili ootab suurpuhastus. /---/ Bikiinifitnessiga tegelema hakates ostis ta kolm asja: panni, köögikaalu ja tavalise kaalu.
Absoluutselt! :) Mina, kellel enamus toite valmib erinevatel pannidel ning kes ühtlasi ilma toidu ja enda kaalumata kuidagi elada ei saa, tunnen Fitlapi osas täpselt sama :)

Levinud asi, et naised söövad liiga vähe, ei julge süüa. Ja tagajärg: lihas ei arene, energiat pole, tulemusi ka mitte. /---/ Süüa tuleb kõike, lihtsalt õiges koguses. Kui sa sööd normaalselt, siis pole sul midagi lisaks vaja. /---/ Inimene ei suuda kogemata süüa õiges proportsioonis ja täpselt seda, mida tal vaja. Meie menüüs on kõik grammi pealt kaalutud.
Eks sellega on fitnessis kindlasti rangem kui meil, aga põhimõtteliselt kehtib minu puhul küll. Ei lähe see taldrikutäis iseenesest (toitainete poolest) tasakaalu. Kui eesmärgiks on oma toidu juures natuke enamat kui ainult kalorite arvu jälgida, siis peab tahes-tahtmata hakkama mõttega sööma. Aja jooksul loodetavasti juurduvad ka harjumused.

Vaimustus tuleb kiiresti. Tulemused, kiitus, imetlus.. See võib ajudele hakata. Aga tuleb osata kainet mõistust säilitada. /---/ Kuna totaalne enesekontroll muutub kergesti kinnisideeks, tuleb end vägisi kaine mõistuse juures hoida. /---/ Paljud bikiinifitnessi harrastajad on tunnistanud, et käivad seetõttu harva seltskonnas, et nii on lihtsam dieedist ja trennirütmist kinni pidada. /---/Peab jõuga tasakaalu hoidma, et fitness-elustiil ei võtaks su elu üle!
Siin vist pole pikemalt kommenteerida vaja. Väga tuttavad mõtted, mis nii minu kui teiste blogidest siin sageli läbi käinud. Artikli peategelane tunnistas ausalt, et on tabanud end „jubedalt“ mõttelt, et oleks palju lihtsam, kui keegi „ei torgiks“ (küllakutsete, kokkusaamiste jne-ga), saaks rahulikult oma asja ajada – ning kuidas ta neil mõtetel on õnneks eos sabast kinni saanud. Mulle tundub, et seda sammu astuda, et (ajutiselt) inimestest eemale hoidma hakata, võib kaalulangetamise ajal olla paraku liigagi lihtne. Aga see viib lõpuks ikkagi tagasilöögini, sest – milleks me siis lõppude lõpuks seda kõike teeme? Selleks, et üksinda kodus peegli ees väiksemaid riideid selga proovida? Ilmselt mitte...

Olen oma sisemonoloogi muutnud. Teen nii hästi, nagu on minu parim, kuid olen enda vastu hea.
Tagasilööke tuleb nagunii, meil  siis juhtub patupäevi ning kavaväliselt söömine võib venida teinekord vägagi pikaks. Üritan nendel juhtumitel endale mitte väga tuhka pähe raputada ning kui olen valmis kava juurde tagasi pöörduma, vaatan (kaalu)seisu üle ja jätkan jälle oma endise plaani järgi, vajadusel seda kohandades. Samas katsun enamasti siiski "kurssi" hoida ja iga päev kavaväliseid ampse mitte sisse lubada - kardan, et see viiks juba pikemaajalise libastumiseni.

Lõppu ka paar mõtet, mis meie kavaga kõrvutades nii sarnased ei ole.
Eesmärk võiks olla rasva alla võtta ja lihas alles jätta, et tuleks hea vorm ja ilus kuju. Mis vahet seal on, kui oled alguses suur pirn ja pärast väike pirn?
Tegemist muidugi konkreetselt fitnessi vaatenurgast seisukohaga. Normkaalus inimene on igal juhul tervem ja energilisem, kui ülekaaluline. Lihaste treenimine on juba individuaalsem küsimus ja ma pole kindel, kui palju üldse enda kehakuju on võimalik treenimise abil muuta? Kuigi see on ilmselt tõsi, et enda rasvaprotsenti võiks aeg-ajalt üle kontrollida küll.

Gramm rasva ja kaks grammi valku kehakaalu kohta, ülejäänud süsivesikud. 5-6 einet päevas. Ühtegi toitainete rühma ei tohi välja jätta!
Selle lisasin siia lihtsalt huvitavaks näiteks bikiinifitnessi harrastaja menüüst. Kõigi toitainete haaramine on meil nendega ühine, aga saan aru, et toitainete omavahelises tasakaalus tuleb siis erinevus sisse.

.....Ma ei teagi, miks ma selle postituse tegin :D Tegelikult pole muidugi erakordselt üllatav, et teatud mõtted selles artiklis nii tuttavad tundusid. See ei tähenda, et
Fitlap läheneb põhimõtetelt bikiinifitnessile :)
...vaid seda, et igasugune toitumis- ja treeningkava hõlmab endas mingit konkreetset režiimi, põhimõtete kogumit ja elustiili muutust. Mõneti tore on mõelda, et me Fitlapis pole mingid täiesti erilised eksemplarid – oleme lihtsalt ühed paljudest, kes on oma toidulaua (ja kõige sellest tuleneva) korrastamisel ühe kava abiks võtnud. Mulle vahepeal meeldib mitte erineda :)