Mul on selline tunne, et varsti hakkan igale blogipostitusele pealkirjaks "ma ei oska pealkirju panna" panema. 

Mõtlesin, et valgustaks teid siis vahepeal, kuidas toitumise vallas läinud on. Selle viimase nädala sisse on jäänud nii mõndagi, mida tahaks nüüd jagada.

Esiteks tabas mind väike "külmetus". Õnneks ainult kurguvalu, nohu jms näol, palavik mind kiusama ei tulnud ning hea ongi. Kui juba palavikus ja rohkem haige olen, siis ma ei suuda suutäitki süüa, ainult ehk veidi apelsini. : D Seekord pidin veidi oma toiduvalikuid korrigeerima vastavalt enesetundele ehk siis sööma rohkem putru, magusamaid toite. Ühel päeval lihtsalt tundus, et kohupiim puuviljadega on just see, mida ma vaja. 

     

Minu jaoks toitumise juures üks tähtsamaid asju ongi oma keha kuulamine. Minu puhul vähemalt see nii toimib. Kui mul on tunne, et ma tahan midagi, siis ma otsin selle Fitlapist üles. Näiteks kolmapäeval jumpist tulles. Enesetunne oli mega hea, aga füüsiliselt tundsin end kuidagi LOW. Ehk ka seepärast, et olin nädala alguses veidi üle pingitanud, esmasp EMS ning õhtul jalutasime beebsuga, teisipäeval kõndisime lapsega kodust Elvasse (kuskil 7km) Keiole vastu, kolmapäeva hommikul kõndisime sõbrannaga 5km, siis veel jumpi. Kuidagi kurnatud tunne oli peal ja isutas megalt "hommikusöögi" järele. Leidsin kohe retsepti "praetud muna singiga", seal juures oli veel juust, puuvili jms. Ideaalne leid sellesse õhtusse, asendasin banaani viinamarjadega. Peale selle söömist oli enesetunne kordades parem. Ma usun, et kui keha on õnnelik ning enda keha kuulad, siis kaal langeb ka edukamalt. Pole mõtet sundida end sööma midagi, mida tegelikult ei taha, valikuid on lihtsalt nii palju, et alati leiab selle õige.

 

Kaht suppi proovisin ka selle haiguse perioodi jooksul. Ma tahtsin tegelikult kanasuppi, aga mõtlesin, et prooviks midagi muud, et seda tavalist olen juba teinud. Leidsin sellise retsepti nagu Mehhiko kanasupp, tundus veel niii lihtne ja kiire ka, õnneks olid kõik koostisosad olemas. Tõin veel kasvuhoonest tšillikauna ka, et saaks ikka sellise mõnusa kuuma laksu ja omg. Seda suppi PEAB proovima! Kas leiate lusika peegelduselt mu üles? : D : D

Laupäeval ütles Keio, et ma võiks lõunaks mingit suppi teha. Mul endal oli tegelikult mõnda aega juba mõttes olnud Okroškat proovida, aga Keio seda ei sööks, talle ei meeldi keefir. Tegin siis endale seda külmsuppi ja Keiole hakklihasuppi. Okroška oli huvitav vaheldus, ilmselt teen kunagi veel, aga keedan kartulid enne ikka ära. :D Toores kartul seal ei istunud mulle isiklikult väga, muidu on hea supp.

 

Nädala suurim katsumus oli SÜNNIPÄEV. Pidime laupäeval tädipoja sünnipäevale minema. Olin juba enne mõelnud, et võtan kaalu sinna kaasa ja katsun ikka kavas püsida. Ma üldiselt pole cheatmealide inimene. Ma tean väga hästi, miks neid tehakse ja miks need vajalikud on, aga jällegi - täiesti individuaalne. Minu jaoks need pole, ma ei tunne end hästi lihtsalt. Ma jään tükk aega pärast kuidagi halvasti tundma end, seega jah, need ei ole minu jaoks absoluutselt vajalikud. Kui mul endal tuleb mingi mega mega mega suur tahtmine, siis muidugi, aga üldiselt - mul neid vaja pole. 

Jõudsime sinna, siis sirvisingi lauas ringi, et mida tahaks süüa ja loomulikult jäi pilt seisma heeringa peal. Kuna heeringas ilusti kavas olemas, siis loosi see läkski. Alguses plaanisin siiski paar ampsu kartulisalatit ka süüa, aga isegi sellest loobusin. Kurki ja tomatit sõin küll palju - vabavara ju. :D Tegelt ma lihtsalt armastan neid ja veel kodus kasvatatud, imeeeeline! Ehk siis nipp, kui ei taha sünnipäeval cheatida - söö kõht vabavara punni täis, siis muu laualt ei mahugi. :D :D

   

Tänase õhtu lõpetasin 5km kõndimisega ning  jälle viinamarja-juustusalatiga. Ainult viinamari muutus arbuusiks. : )

PS! Homme mõtlesin, et oleks ilus päev selleks, et end kaaluda ja mõõta. Tulen kohe blogisse siis rõõmusõnumit jagama! :D

 

xoxo

Cärol