Veebruarikuu on toitumise mõttes tõeline proovikivi, sest sel kuul on kaks suuremat väljasõitu (üks tehtud), üks väiksem ning veel mõni tervet nädalavahetust hõlmav üritus. Ehk siis sisuliselt iga nädalavahetus ja natuke lisakski olen kodust eemal. Esimese kolmepäevase väljasõidu elasin kenasti üle. Juurde võtsin kolme päevaga tervelt 100g. Eks see eesmärgi saavutamist lükkab natuke edasi, aga üldjoontes olen päris uhke enda üle jällegi. Muidugi ma ikkagi valisin ka, mida sõin ja 90% ajast õnnestuski hästi, ülejäänud ajal valisin halbadest valikutest parima. Ja ega asualtöeldes isu ka ei olnud ebatervislike asjade järgi. Eks minevikus ole ka selliseid nädalavahetusi, millega sai tervelt kilo juurde võetud, loodan aga, et need jäävadki minevikku.

Teine minu jaoks suur edusamm on see, et magusaisu on kadunud! Peaagu nädal ei ole olnud üldse isu. Isegi mulle pakuti tükikest tumedat šokolaadi ja ma ütlesin ära, sest isu ei olnud! Aga siiski nädala jooksul korra sõin kodus kolm ruutu šokolaadist, mis mul poolikuna laual vedeleb, kuna oli niikuinii patutoidukord käsil ja ausaltöeldes läks süda natuke pahaks, ikka liiga magus oli. Ma ei tea, millest see muutus järsku tuli, aga tore, et ta tuli! Üldsegi on kavas kuidagi lihtsam olla praegu. 

Vaatasin ka, et ühes FB-i grupis (mitte Fitlapi omas) oli arutelu toitmiskavade üle ja mõned kommenteerisid, et toitumiskava eest maksmine on küll raharaiskamine ja imelik, et inimesed üldse maksavad selle eest, et neile öeldaks, mida süüa ja inimene peaks ikka ise teadma. Kui ma mõtlen oma toitumiskava eelsele elule, siis mul oli menüüs umbes kolm-neli erinevat toitu, nende seas nii tervislikumaid kui sellised, mille puhul hiljem sain aru, et need on tervislikust elust kaugel, kuigi on täiesti tavapärane toit. Teine asi, mida ma olen täheldanud perioodidel, kui ma olen kasvõi mõne nädala kavast pausi pidanud on see, et mul kulub kavas olles oluliselt vähem raha toidule ning ilmselt ka FL kasutusaja eest tasudes ei ole see summa suurem (sest ostan eelkõige soodukate ajal), põhjuseks see, et kavast väljaspool kipun ikka aeg-ajalt väljas sööma, sest ei viitsi/taha kodus süüa teha (kui menüüs ongi vaid umbes neli rooga, tüütab päris kiiresti ära) või teen igasuguseid emotsioonoste ja söön siis seda. Rääkimata sellest, et kavas olles ma kasutan kõik külmkapis oleva toidu ära, kui ma ei ole kava järgi toitu planeerinud, võib nii mõnigi asi halvaks minna, sest jällegi emotsiooniostud. Kava ostmine on olnud minu jaoks ka motiveeriv, sest kui olen olnud nädalaid kavast väljas ja ise ei pane tähelegi, on isegi elukaaslane mind utsitanud kavasse tagasi - mis ma maksan selle eest, kui ei kasuta. Muidugi olen ka ise end sellelt mõttelt tabanud. Ma ei olnud varem sellele mõelnud, et mõnede inimeste jaoks on toitumiskava raharaiskamine. Samas, kui on juba kodust kaasas õiged toitumisharjumused ja ülekaalu probleemi ei ole, siis võib-olla tõesti tundub see raiskamisena. Loodan ka ikkagi toitumiskava abil saada lõpuks selgeks õiged toitumispõhimõtted, teha need omale elustiiliks ja siis vaadata edasi, kas saan ilma kavata hakkama või mitte.