Nüüd pärast kolmenädalast "puhkust" (pigem nagu motivatsioonikriisi) üritan jälle järjepeale saada. See polegi nii rakse kui ma arvasin, pigem olen isegi rohkem motiveeritud kui varem. Eile olin üle pika aja esimest korda terve päeva kavas ja trenni jõudsin ka. Tänasekski uus trenn juba kirjas, aga uuesti jõuan vist alles jälle pühapäeval. 

Tegelikult normaalselt toituda oli ka siis ju võimalik, kui kolme nädalane paus oli, ja tean küll, et päris hulluks ei pea ju siis ka minema (aitäh selle armsa kommentaari eest! Kuna see oli mu esimene postitus, siis ma arvasin, et seda väga ei loetagi, pessimist nagu ma olen. Kuna ma esialgu tahan anonüümseks jääda, siis ei hakanud vastama, kommentaariga olen muidugi nõus, et päris hullu ei pea panema, aga mul polnud lihtsalt jõudu selle vastu võidelda...). Aga muidugi mul puudus motivatsioon ja enesedistsipliin ja mitmed korrad sõin mõne magusa jäätisemagustoidu või midagi samas suunas. Pärast viimast korda tegelikult motivatsioon tagasi tuligi, polnud üldse nii maitsev, kui välja paistis ja tundisin end kohe paksemana ka. No kui väga aus olla, siis sellest ühest magustoidust nädalas ma kindlasti nüüd nii paksukeseseks ka kohe ei muutnud, pigem probleem selles, et olin mõned korrad selle aja jooksul ka kiirtoiduni jõudnud. Motivatsiooni sain tagasi reedel, aga kuna olin kodust eemal, polnud võimalik kavajärgi toite teha, see-eest planeerisin pühapäeva ja uue nädala trennid ja ka toitumiskava ära ja ausalt öeldes väga ootasin oma teist katset. 

Nüüd aga olen täitsa hädas oma ID-kaardi sertifikaatide uuendamisega, aga mul on seda väga vaja nii tööks kui arvete maksmiseks. Nii et olen juba natuke meeleheitel ja tean, et kindlasti mõni hea kook lohutaks mind! Loomulikult üritan igal juhul ennast koogist eemal hoida, aga mõtted ikka rändavad. 

Magusast rääkides, olin tegelikult mõnda aega kodust ära ja mu armas elukaaslane oli mulle ostnud 0,5 liitrise maasikajäätise kojutuleku puhuks. Ta teeb ikka kavas püsimise nii raskeks! Sel nädalal mul on juba patutoidukord ka planeeritud, kui külla lähen, aga äkki saab tuleviku patukateks hoida. Selliseks äärmuslikuks juhuks.

Kaalule ma ka ei julgenud üldse astuda pärast kolme nädalat. Kõige viimane kord kui kaalusin, olin 64 kg, mis oli juba tagasiminek, sest mõned nädalad varem olin saavutanud 62,5. Kui nüüd tagasi mõtlen, ehk siis sellest võiski motivatsioonikriis tulla. Nüüd olen ka kuskil 63,5 - 64 vahepeal,  õnneks midagi katarstroofilist kolme nädalaga ei juhtunud ja küllap seda pausi oli ikkagi vaja.