Jeeee! Halasin, mis ma halasin eelmisel nädalal, sellest halast oli vist kasu. Teisipäeval hommikul oli kaalunumbril 6 vahetunud 5ga ja olenemata planeeritust suuremaks paisunud patukast oli ka kolmapäeval ilus nr 5 mu kaalunumbri ees. Mu esimene mõte oli, et kaal on katki ja näitab segast. Samas ma näen oma reitel ebamaist ja kauaoodatud, peki alt välja sulanud lihast, mille nägemisest aasta tagasi sain vaid und näha, niiet peab uskuma. Lihas on küll pisike ja vaid aimatav, aga enne oli ta peki sees täiesti peidus. Ma sain hakkama uue kümnendiga! Jah, ma tean, see on alles uue kümnendi algus ja halvemal päeval võib kuus tagasi kõikuda, aga ikkagi on nüüd on mott nii laes. No jah, aga võitlen ikkagi. Enam mitte sokolaadi kommidega, nüüd juba vastlakuklitega. Kaks tükki olen sel nädalal juba söönud, no niii head on. Kui olen teistest blogidest lugenud, et piparkoogid võivad olla need nõrkuse kohad, siis mind need väga ei huvita. Aga üks hea vastlakukkel, mmmm. aga ma saan ka sellest aru, et seal on saia ja vahukoort ja moosi ja seda kõike on liiga palju ning see ei saa mulle kuidagi hea olla. Nüüd üritan nende suhtes ennast tagasi hoida, aga see ei tohiks tegelikult väga keeruline olla, sest minust kui magusahoolikust on saanud vastand ja süda läks ikka natuke pahaks ka, varem oleks vabalt söönud terve kommipaki korraga ära. Täna lõpuks ka juba vastupidavust arendavasse trenni. kunagi ammu olen seal käinud ja see oli väga-väga intensiivne. Kahjuks on seda trenni vaid kord nädalas ja sellega kattub osaliselt 2 trenni, kus ma veel tahan käia, seekord erandkorras ka reedel ja kasutan kindlasti võimalust, sest tean ka, et sellised rasked trennid võtavad mul igasuguse patustamise isu! 

Järgmisel nädalal on vaid üks päev täiesti sõidus, mahub kenasti patukaks, sest ma usun, et õhtusöögiks kodus tagasi ja saan hoolega oma motti rakendada. Jõusaali ka alates pühapäevast jälle, hammas lubab lõpuks ja aega on ka, semestri lõpu hullus on peaaegu läbi. Olen jälle jõusaali minemisest nii elevil olen nagu väike laps. Tegelkult nii trennist kui nr 5st. Huh ja ma olen jõudnud kohta, kus ma ei oota enam patukaid (kuigi poes vastlakuklid natuke kõigutavad mind). Varem ei jõudnud ära oodata. Nüüd selline ükskõiksus enamasti ka mingi sündmusega seoses kulub ära nädalane.

Tänase seisuga siis aastaga -10 kg (FL abiga neist u 8, sest ma alguses üritasin omade jõududega, aga nelja kuuga suutsin vaid kaks kilo kaotada. okei, esimese kuuga kaotasin 2 kg ja siis kolm kuud ta seisis ja aprillist otsustasin seetõttu fitlappi proovida).  u 1,5 veel minna. heart FL on ikka imeline