143570 kasutajat 567 retsepti

PERSONAALNE TOITUMISKAVA
SULLE JA SINU PERELE.

Langeta kehakaalu
lihtsate ja kiirete retseptidega


PROOVI TASUTA

Proovi TOITUMISKAVA 3 päeva täiesti tasuta!

Toitumiskava superpakkumine - 43 %

Sõltuvuste ravi 28. päev


Tere sõbrad 🙂

Istun siin ja olen natukene nagu lastaialapse moodi pea norus, sest tunnen, et olen justkui riielda saanud…. Või noh, ega see ei olegi lihtsalt tunne, ma ju saingi! Ega ma ennast kuidagi õigustama ei hakka, panen lihtsalt mõned mõtted kirja. Kui me Arvoga erinevaid kokkuleppeid sõlmisime peaaegu kuu aega tagasi, siis meie põhieesmärk oli, et ma ei väsitaks ega näljutaks end nii ära, et psühhoosid korduma hakkavad. See oli eesmärk number üks! Loomulikult võtan ma Arvo juttu täiesti tõsiselt (mitte, et ma arvaks nagu ta peaks mind päriselt segaseks, kuigi jah…ma olengi ju tema "paberitega hull") ja ma olen andnud endast parima, et ennast säästa. Jah, mul on olnud mõned libastumised (näiteks see 12km jooks), aga üldjoontes ma olen ikkagi meie kokkulepetest kinni pidanud. Söömise koha pealt veel eriti tublisti, trennidega läheb jõusaalis natukene lappama – seda osa pean veel püüdma paremaks saada. Ja ausõna, kui ma käisin seda 16 km kõndimas, siis ma ei jooksnud, vaid kõndisin täiesti normaalselt. Vaatsin nüüd veel igaksjuhuks järgi, et 6,64km tunnis – minu meelest see ei ole liiga kiiresti. Jooksen ma ju umbes 9 km/h. Ja kõndimas ma olen alati käinud (ka siis, kui tegin veel rohkem trenni). Mul on üsna raske seda trenniks nimetada, aga kuna kalorikulu on nii suur, siis olen toitumise mõttes selle ikkagi trenniks märkinud, et miinuskaloraaž liiga suur ei oleks. Võibolla mu treenituse tase on lihtsalt nii hea, et kõndimine on justkui mediteerimine 🙂 Või nagu Mairele jooga….  Nüüd, kui olen peaaegu kuu aega vähem trenni teinud ja rohkem söönud, ei ole ühtegi psühhootilist episoodi olnud, mis oligi eesmärk. On olnud mõned raskemad päevad, aga oleme ise hakkama saanud, ei ole EMO abi vaja olnud. Minu meelest olen ma üsna tubli olnud….. Sest ma olen ausõna andnud endast parima 🙁

Tundub suht kohatu nüüd järgmiseks kirjutada, et käisin täna jõusaalis ja õhtul tegin väikese kõnniringi ka…. Aga ma ikkagi kirjutan. Jõusaalis läks ajaliselt täna natukene kauem, sest ma peale oma trenni tegemist proovisin kolme harjutust veel, mida Kiivikase kavas nägin. Tahtsin lihtsalt proovida, kas need sobiksid mulle. Ei teinud nagu mingit kindlat korduste ja seeriate arvu, vaid lihtsalt proovisin, kas saan hakkama. Kõige lõppu tegin 4 minutit planku ka. Iseenesest oli väga hea jõusaali päev, energiat oli palju ja jaksu oli ka palju (kahel harjutusel tõstsin raskust) ja rahvast oli vähe – just nii, kuidas mulle sobib 🙂 Selles mõttes oli ka natukene vabam olla, et ma teadsin, et Sebastain on kodus, magab, tunneb end hästi, kui ärkab, sest ei pea kool iminema. Muidu mul see jõusaali hommik on suht kiire, sest pean kindlaks kellaajaks Märjamaal tagasi olema (Sebastiani koolipäevad ei ole eriti pikad, maks 4 akadeemislist tundi). See nädal ta on aga vennaga kodus ja mul on natukene kergem eemal olla. 

 

 

Õhtul tegin kerge kõnni ka. Lihtsalt selle pärast, et õue saada, ei ajanud mingit tempot ega distantsi taga. Pulss püsisi ilusasti sinises tsoonis ja keskmine tuligi 115, mis on väga hea. Tiirutasin niisama Märjamaa peal ja mõtlesin oma elu üle järele. Natukene kurb oli olla. On olla. Oleks tahtnud laua all olla…. Ja sealt mitte kunagi välja tulla… Kuigi kõndida oli hea, õues oli soe ja tuulevaikne ning tänu õhtusele ajale liiklus väga hõre ja inimesi väga vähe. Ainult väga palju pahasid mõtteid oli peas ja natukene nagu enesehaletsus kippus peale… 

 

 

Menüüs olid täna: hommikul "Puding jõhvikate ja pähklitega" (minul banaaniga), lõunaks "Chilli Con Carne delikatesshakklihaga", õhtusöögiks "Maksakaste tartraga" (minul riisiga) ja hilisõhtuks "Maasikapudi" (vt 20. päeva postitust). Ma polnud chilii con carnet ammu teinud, väga mõnus taasavastus oli. Tõenäoliselt läheb homme kordamisele, kui Märjamaalt  hakkliha saan. Muidu järgisin täpselt retsepti, aga lisasin vabavarana natukene paprikat ka – ma olen väga vilets vabavara kasutaja, sest ma kardan, et originaalretsepti oletatav maitse läheb kaduma. Ja ega ma ei taha neid portse suurendada ka, eriti lõunast ja õhtust, mis on ju säilitaja kogustega. Ma lihtsalt ei jaksa neid siis ära süüa. Maksakaste oli ka üle pika aja väga hea! See läheb ka homme kordamisele, sest maks on vaja ju ära kasutada 🙂 (muuseas, mina kasutan ainult broilerimaksa, sest see on pehmem ja hõrgum, kui siga või veis). Natukene olen täna tundnud, et tahaks midagi head… Aga ma olen selle mõtte kohe ära ajanud, teadlikult ja see ei ole mulle olnud raske. Loodan ikka sama tublilt edasi tegutseda, sest selle üle on mul küll jube hea meel, et ma olen juba 28 päeva 100% kavas olnud 🙂 ja ma ei ole 28 päeva mitte ühtegi tükki šokolaadi söönud! See tundub lausa uskumatu…

 

 

Panin oma nukra meeleolu täna paberile ka. Just nii ma tundsin, kui mõtlesin, et tahaks laua all olla. Mul on Anne igatsus ka, aga ma pean veel kaua ootama, sest ta sõitis Austraaliasse ja tuleb alles 5. mail tagasi…. Mul on kuidagi raske mõelda, et ta on nii kaugel…. Võin talle muidugi iga kell kirjutada, aga ma tahaksin ikkagi teda ennast 🙁 Täna. Loodetavasti on hommikul enesehaletsus üle läinud… ja soov laua all olla ka…

 

 

Homme hommikul on plaanis jooksma minna. Jalad on väga head, tahe on olemas, aga ma kunagi ei pane plaane 100% lukku, sest hommik võib hoopis teistsugune olla. Siis oleks pettumus liialt suur, kui mingil põhjusel ei saa jooksma minna. Jätan endale ikkagi võimaluse plaane ümber planeerida. Aga, kui ma lähen jooksma, siis jooksen 10km! Luban 🙂

Neli päeva veel…

Teie Ennike

 

 

Mina kasutan Fitlapi ja soovitan seda ka sulle!



Ennike
52223 lugemist / 59 fänni
Minust

Olen naine (38a), mis pole sellises keskkonnas eriline vahemärkus, sest üldmulje ongi väga naisterohke. Igasuguste keskmiste ja kehmassiindeksite ja muu statistika järgi olen normaalkaalus, kuid minu enda arvates on mul mõned kilod ikka üleliia, kuid ka see ei ole mingi eriline näitaja naiste seas. Ma isiklikult ei tunne ühtegi naist, kes oleks oma kehaga lõpuni rahul. Hetkel olen 163cm pikk ja kaalun üle 50 kg. Mul on lapsed, kes on mulle ainult ja ainult suureks rõõmuks. Ma ei osta kunagi poest poolfabrikaate ega ka valmistoite, sest ma pean teadma, mida ma söön ja mida ma oma lastele süüa annan. Seega kõik kotletid, kastmed, salatid, koogid - kõik teen ise. Või teeb mees, kes on ülemõistuse hea kokk. Me elame aktiivset ja sportlikku elu. No ikka keskmisest eestlasest aktiivsemat, sest meie perel on üks kiiks - me ei armasta vaadata televiisorit, seetõttu või meid pigem leida kuskilt loodusest.Meie peres on keerulised söögilood. Üks lastest on ülitundlik igasuguste toiduainete suhtes ja seetõttu peame süüa tegema tavaliselt kahte erinevat rooga, sest ülejäänud pereliikmed ei jaksa neid väljavalitud mõnda toitu lõpmatuseni süüa. Kõik see trall ümber söögi ja juhusliku reklaami nägemise viis mind kokku Fitlapiga ja ma arvan, et olen selle keskkonnaga seotud nüüd ülejäänud kogu oma elu, mis kõigi optimistlike lootuste järgi peaks kestma umbes 90 eluaastani :) Miks Fitlap - sellest kirjutan ma aga pikemalt mõnes blogipostituses.

Ma kasutan Fitlapi, kuna:

Fantastiline programm! Ma ei pea muretsema mitte millegi pärast, kõik töö on minu eest juba ära tehtud. Minu mureks on toidud neli korda päevas valmis teha ja ära süüa. Ja toidud on head! Eriti vahva on see, et maiasmokad saavad edasi maiustada, sest FitLapis on suur hunnik magustoitude ja kookide retsepte. FitLap ei ole dieet, see on elustiil!

Mina kasutan Fitlapi ja soovitan seda ka sulle!

Tee endale tasuta konto siin!

Viimased postitused


Astu esimene samm ja tee oma unistused teoks!


Fitlapi toitumiskava on hea lahendus vapustava vormi saavutamiseks? Parim aeg alustamiseks on just nüüd. Fitlap on sulle, kui soovid ilma nälga tundmata kaotada keharasva ning muutuda tervemaks.

Kuidas alustada?

  • Täida ankeet
  • Liitu
  • Hakka kaotama keharasva

Arrow right Arrow bottom