Tere!

Tänase ilusa kevade ilmaga läksid mu mõtted uuesti trenni alustamisele. Kuna antud hetkel ei ole ma võimeline olnud lihtsalt nelja lapse kõrvalt, kellest üks on beebi, midagi muud tegema, saaks söögigi tehtud, siis kui beebi kasvab suuremaks ning ilmad lähevad soojemaks, siis ju võiks uuesti alustada.

Siiani olen tegelenud kepikõnniga. Proovisin ka jooksmist, aga see mulle mitte ei sobinud. Jalad lihtsalt ei kannatanud välja. Eks seda massi ikka on ju ka kõvasti jalgade peal. Aga kepikõnd on ok. Kepid on olemas, klapid kõrva või sõbranna kaasa ja muudkui kõnni. Iga õhtune rutiin oli see vahepeal. Siis tuli info, et iga õhtu isegi ei tasu, et sellel ei ole mõtet. Siis jäi kordi vähemaks. Kogu aeg tuli uut infot, mis mõjutas mu käimist. Kellegi uus mõte oli, et kui liigutada kasvõi pool tundi päevas, siis on ka see kasulik. Poole tunni all ma mõtlen, seda kiiret liigutamist ikka, mitte sellist tavalist ja igapäevast. Saigi siis mõned korrad nädalas kiiret pooletunnist liigutamist teha. Ei, kasu oli kõvasti. Esiteks läks meeleolu alati paremaks ja muidugi oli ka käimine ise ju kasulik. Lisaks seltskond, kellega koos käisid, tegi asja vahvaks.

Nüüd täna vankriga õues jalutades avastasin, et ma ei suuda isegi kiirelt ennast liigutada :D Harjunud vankriga munema. Lähed ja kulged beebiga mingis suunas. Lihtsalt lähed ja naudid. Ükspäev proovisime sõbrannadega kiiremat kõndi teha ja no nii kinni tõmbas, järelikult peab harjutama hakkama.

Küsimus tekkiski mul sellega, et kui ma näiteks trenni ei tee, aga toitun korralikult, kas saan ka ilma trennita hakkama? Kunagi kui ma KJ olin, siis ma võtsin alla toiduga, ei tegelenud eraldi mingisuguse trenniga. Kas antud kava jälgides saaks ka hakkama ainult toiduga või on täitsa hädavajalik lisaks trenni teha? Ei no, muidugi iga liigutamine on vajalik, lausa kasulik. Seega ma väga ei muretse selle üle, et ma ei teeks seda. 

Lihtsalt järjekordne mõte, mis mind pojaga õues käies tabas, ootame ilusaid ilmasid ja varsti kõik õue, jalutama ;)