Niisiis. Ma õigupoolest ei teagi, kas ma peaksin siia postitust kirjutama, sest ma toitumiskava kuigivõrd ei jälgi - need mõned üksikud korrad viimase paari nädala jooksul ei anna õigust seda väita. Sellegipoolest käin ma Fitlapi äpis ikka suht iga päev. Esiteks on hea oma kaalunumber iga hommik fikseerida - nii ei teki tavapärast olukorda, kus astud paar korda kuus kaalule, vaatad, et njah, jälle natuke juurde tulnud, ma pärastpoole mõtlen selle peale, ja unustad kogu asja. Kui äppi kirja panna kaal, siis heal päeval rõõmustab ilus roheline mummu, ja punase mummu päeval rõõmustab jällegi see, et äpp teab, et minu lõppeesmärki on võimalik saavutada :-) See kuupäev muidugi, milliseks ajaks see on võimalik mul saavutada, lükkub pidevalt kaugemale, aga hea, et keegi lohutab, et see on saavutatav, kasvõi teoreetiliselt :-) Vahel meeldib mulle muuta kaalu eesmärki nii, et näha, mis oleks saavutatav mu sünnipäevaks, mis on 5 kuu pärast ja siis uneleda, hõljuda fantaasiapilvedes... Selleks muidugi tuleks ka vastavalt toituda ja käituda, aga unistada on ka vahva.

Teine asi, mida ma äpis teen, on panna kokku teoreetilisi päevamenüüsid. Ma tean küll, et ma enamust neid toite ei tee, sest mul kas pole vastavaid aineid kodus või mu pere ei söö selliseid asju ja ma kahte eraldi toitu ei viitsi teha, aga üllataval kombel nende piltide vaatamine ja koostisosade lugemine mõjub pisut nagu läbimäng, ja pärast toitu tehes valin kasvõi midagigi tervislikumat ja oma mudru süües suudan ma paremini portsuga mitte üle pingutada. Selline platseeboefekt siis.

Mida veel plusspoole peale kirjutada viimasest kahest nädalast? Sest minusugusel kergestimasendujal on kõikse olulisem hoida tuju üleval, siis ma ka suudan end rajal hoida. Esiteks panin omale ülesande iga päev valgel ajal väljas käia. Just valgel ajal, et tuju oleks rõõmsam, ja et kõndida ka, muidugi. Ma töötan enamuse ajast kodus ja osade päevadel ei käi üldse väljas, sest ma olen õhtuks nii väsinud või siis alles pimedas koperdan korra poodi. Nüüd olen peaaegu iga päev valges õues käinud, ja see annab kohe hulka energiat ja head tuju juurde. Teine ülesanne oli magada iga öö vähemalt 7 tundi. Selle vastu olen ma paar korda küll eksinud, sest uni läks ettenähtust varem ära, aga vähemasti voodisse olen ma end suht õigeaegselt ajanud.

Et siis sellised lood. Homme hommikul teen ka ametliku kontrollkaalumise, aga juba on näha, et tipsa väiksem number peaks tulema kui kaks nädalat tagasi. Mitte palju, aga ikkagi. Ja see fakt iseenesest on kõikse tähtsam.