Täna on olnud täitsa ok päev. Kõiksepealt ma magasin 10 tundi järjest öösel. Nagu tegin kell 10 silmad lahti ja olin ikka täitsa üllatunud. Vaat mis tähendab alateadvusele teadmine, et kell ei helise mingil ebanormaalselt varasel ajal.

Ja siis ma võimlesin koos lapsega. Selline tore tasuta äpp on, mida julgen soojalt soovitada: "7-Minute Workout for Kids: Make Fitness Fun for Stronger, Healthier Kids Through Interval Training". Kahjuks on see küll ainult iPhone'ile, aga püüan oma Androidile midagi sarnast leida. Hea on see äpp sellepärast, et tegevus on kiire ja vaheldusrikas. 30 sek harjutust, 10 sek vahet ja järgmine. Laps ei jõua vinguma hakata, et ta ei viitsi ja raske on jne. Lisaks on väga lahe joonistegelane, kes harjutusi ette teeb. Et kui teil on laps, kes ei viitsi teha hommikuvõimlemist, siis soovitan sellega proovida. Ise tuleb muidugi kaasa teha, vähemalt minu pujääniku puhul. Üks võimlemiskord kestab kuskil 7 min. Mu "to do listi" läks igatahes kirja: võimle lapsega IGAL HOMMIKUL. Kuna ka tema pole mul hommikuinimene ja on koolipäeva hommikutel kell 6.45 täielik zombi kuubis, siis loodan väga, et väike võimlus paneb vere liikuma ja tal ka algab koolipäev pisut ärksamalt.

Järgmise poolpäeva veetsin raamatukogudes. Ega ma suur lugeja tegelikult enam pole, tavaliselt käin lapsele kohustuslikku ja muud kirjandust laenutamas, aga panen aeg-ajalt kirja raamatuid, mida ma tahaks lugeda, kui aega oleks. Ja vot kui ma täna rahvusraamatukokku läksin, et lapse raamat ära viia, siis ma mõtleiss, et miks mitte omale midagi laenutada, et õhtul enne magamaminekut pigem paar lehekülge lugeda, kui et nüri näoga mingit mõttetut jura telekast vadata. Sest mõttekaid asju, ehk näiteks filme, ma õhtul ei saa vaadata, kuna ma peaks idee järgi juba 10.30 voodis olema ja parem on mitte vaatama hakatagi, sest siis ma ei saa enne südaööd magama. Igatahes ma tahan rahvusraamatukogu väga kiita, ma polnud seal aastaid (aastakümneid?) käinud, ja kui laps mingit kohustuslikku raamatut kuskilt ei leidnud, avastasin, et neil on nüüd kojulaenutus ja puha. Ja tädid on seal hästi sõbralikud ja seal on ilus ja palju ruumi ja õhku ja vabu arvuteid ja mida kõike. Ma võiks ausalt seal terve päeva ringi luusida, vahepeal lugeda, automaadist kakaod võtta jne. Ma tulin koju sõna otsess mõttes suure kotitäie raamatutega.

Söögist ka. Hommikul sõin riisihelbeputru moosiga. Lõunaks sõin suppi, mis koosnes mingi eelmise päeva riisi-kanaroast, veest, kikerhernekonservist ja rõõsast koorest. Ühe kakaojoogi jõin raamatukogus, mis oli väga magus ja R-kioskist haarasin ühe kismeti ka (see oli väga üleliigne). Õhtuks olid kartul ja üleeilne kapsahautis. Mul on veel üks koorene karamellijäätis kapis ja karta on, et ma söön selle ära, aga ma ei ole enda peale väga kuri, sest kuna ma terve päeva asjatasin mujal, pean ma nüüd tööle hakkama ja selleks on boosti vaja. Ja ma ju käisin linnas kõik see aeg jalgsi, selle eest tuleb ju end ka kiita eksole :-P

No tegelikult ma tahaks hakata oma krimkat lugema nagu normaalsed inimesed lauba õhta.  :-)