Hämmastaval kombel näitas kaal täna hommikul täpselt sama numbrit kui nädal tagasi. Seda siis pärast täielikku musta augu nädalat, mida eile kirjeldasin. Ega ma kahjuks väga kindel pole, et mu kaal aiateibaid ei näita, ta natuke logiseb ja kuigi ma värskelt vahetasin patarei, on ta tiba kahtlane.

Ma ei tea kui tihti teised kaaluprobleemidega võitlejad kaalule astuvad, aga mul on tegemist küll juba mingi obsessiiv-kompulsiivse nähtusega. Ma suht muuseas astun kaalule pea igakord kui vannituppa lähen! Osalt on vist põhjuseks see, et see on mul tee peal tiba ees ja ma koperdan talle alatasa otsa. Samas ma tunnen, et see kaalul tatsumine distsiplineerib mind, ja tuleb tunnistada, et kui vahepeal kaalul patarei mõnda aega tühi oli, siis ma kippusin ikka kosuma. Ilmselt normaalsed inimesed lähtuvad lihtsalt sellest, et ei söö enam, kui kõht on täis või siis kui püksinööp kinni ei taha minna, võtavad  tiba tagasihoidlikumalt söögirindel, aga kui oled selline, kellel sellist “nüüd on täis, enam kõhtu ei mahu” tunnet nagu ei tekigi eriti (midagi magusat ju ikka alati mahub! Ja siis veel üks õun ja banaan ka!) ja kui liibuvaid kontorirõivaid ka ei kanna, siis jääb loota kaalule kui stoppmärgile. Mõõdulindi ostsin tegelikult ka, aga selle tuvastatavad muutused on läbematule inimesele liiga aeglased. 😊

Täna ei jõudnud ma ei õue, sest pärastlõunal niitis mind jalust metsik väsimus, ega ka võimelnud. Kes see tainas käskis mul õhtul teleka lahti teha ja poole ööni seda vahtida? Vigadest õpitakse, ja kohe kui ma selle postituse ära postitan, lähen magama, ei mingit vastuvaidlemist ega agasid! 

Magusarindel avastasin enese jaoks kombo maitsestamata kreeka jogurt + lusikatäis mett. Kui süüa lihtalt lusikatäis mett, siis pole see korralikule suhkrusõltlasele absoluutselt mitte piisav, tahaks ikka veel midagi, näiteks teist lusikatäit koos saiaga, või veelgi parem kahe saiaga! Aga segatuna kreeka jogurtiga on tegu nii hämmastavavalt magusa desserdiga, et kohe midagi ei taha enam. Ma selle kaloraazi ei löönud kokku ja ilmselt kukun šokis pikali kui numbrid kokku löön, aga hetkel igatahes on, ma arvan, tegu parema valikuga kui tahvel šokolaadi või pakk komme või kolm aleksandrikooki.

Nüüd küsimus selgeltnägijaile ja horoskoobimeistritele. Kas ma homme lähen trenni? Mõned nädalad tagasi käisin vahva trenni proovinädalal ja plaanisin kohe jätkata, aga ...laiskus. Kuidagi on nii, et kui ma nime kirja panen, siis ma ka kohale lähen, piinlik nagu muidu (s.t. kui endale antud lubadusi ma murrar sada tükki minutis, siis teistele antuid nagu ei tahaks), aga kuna töö võib suht ettearvamatult mul õhtu kinni panna, ei julge ma nime enne kirja panna kui nii umbes sama päeva lõunal. Kas homme lõpuks on see päev?