No näed, Poleks ise ka uskunud, aga tulin siia kurtma! Siiani on Fitlapi programmi kasutades ning kaalu langetades kõik päris hästi läinud. Tahtsin isegi kirjutada "väga hästi", aga kartsin ära sõnuda. Või mis siin enam sõnuda - kõht on tühi, meel on kurb, nagu ütleb laulusalm  - ja kuidagi ei saa pidama. Millega pidama? Näksimisega ikka. Kogu aeg nagu tahaks midagi, ise ka ei tea, mis see peaks olema. Nii kui köögist läbi lähen, jälle haaran midagi suhu. Isegi, kui kõik on laualt, silma alt ära pandud. Lauad on tühjad. Aga külmkapist vaatan ja nn kommikapist vaatan, otsin maiustusi. Ja leian ka midagi. Kui muud ei leia, siis ühe meeleiva saan ikka teha. Lihtsalt isutab ega siis kõht väga tühi olegi. Ei saa pidama. Ja ongi kõik. Mis teha? Mulle väga maitsevad pähklid, seemned, puuviljad. Kõik need on sellised kaloririkkad toidud. Isegi puuviljade vabalt söömine on ju Fitlap programmis keelatud. Ja porgandit, kaalikat, sibulat, mis on Fitlapi vabavara, kohe kuidagi ei taha neid süüa. 

Julgen arvata, et ega see paljudele võõras tunne ole, kui teatud hetkel tekib isu millegi järele ja see viib näksimise ja võibolla isegi meeletu õgimiseni???  Või kuidas? Räägitakse ju jo-jo efektist. Miks see tekib, mis on valesti tehtud? Minul on aga praegu oluline küsimus: Kuidas edasi? Tahtejõust jääb mul endal küll praegu puudu. Liikumist on nädala jooksul piisavalt, selle pärast ma eriti ei muretse. Jõuaksin muidugi ka veidi rohkem, aga arvan, et üle pingutada ka ei maksaks.. Kuid toidu kogused ja söödud kalorid on täiesti korralikult kontrolli alt väljas. Tegelikult päeva esimene pool läheb kõik päris kenasti. Hommikusöök on küll kerge, kuid lõunasöök ja õhtusöök (kellaaja järgi küll mõlemad on ikkagi lõunal) on korralikud ja tervislikud. Aga kui peale tööd koju jõuan, siis hakkabki see näksimine pihta. Tunnen, et väga kahju on, kui saavutatu kõik korstnasse lendab ja ma söön kaotatud kilogrammid tagasi, kuid parata sinna midagi ei saa. Nii ongi, tunnen kurbust, kuid näksimist lõpetada ei suuda. Mis see võiks olla, mis isu vähendab, annab jälle jõudu edasi oma programmiga minna?

Olen nüüd harjumatult pikalt soigunud. Kui olete siiani viitsinud lugeda, siis võibolla on teilegi see olukord tuttav ja oskate midagi soovitada? Kuidas teie oma mõõnahetkedest üle saate/saite? Aga sellel kirjutamisel oli vähemalt üks hea tulemus. No eks see ikka ka, et Jagatud mure on pool muret ja kõik need toredad vanasõnad, eks need kõik ole õiged. Aga kõige olulisem praegusel hetkel oli see, et sain köögist eemale, vähemalt veidikesekski ajaks.  Aitäh!!!