Superdiil enne uut disaini! Osta kohe!
Sulge
Uue disaini tulekuni on jäänud:

Kassipostitus.


Riia katusekass TripAdvisorist.
Meitel siin mingi hetk räägiti, et kes on viimane eestlane lätlaste Lidos ja Ikeas ja siis kuskil miskis kaubanduskeskuses.
Nu Ikea osas tuleb mul ka viimaste eestlaste järjekorras koht sisse võtta.

Muidu läheb mul hästi ja isegi toredasti.
Ma püsin söögiga rajal. On küll üle õla sülitamise koht, aga kuna ma ei tea, kumb õlg on vasak, siis jääb ära.
Midagi erilist uut proovinud pole, ikka vanad head lemmikud. Lihtsalt banaanide asemel õunad ja piima asemel maitsestamata jogurt.
Täna hommikuks juhtunud retseptis oli kaerakliisid 30 grammi asemel 60 grammi ja ma pidin juba settinguid kaema, et kas olen end öösel mööda maja ringi tuiates fitlapis 2x raskemaks märkinud. Polnt.
Kõht sai liigagi täis. Ilmselt peaks meelgi liigagi heaks minema, aga mul on täna paariteraapia ja see iseenesest pole just ülitume sokolaad mee ja pekanpähklitega. Värinvõdin.

Eile mina käisin jõuksis, alle-aa.
Kõhulihased olid juba reedesest trennist nii tulivalusad. Aevastada ka ei saanud.
Aga mis ei tapa, teeb tugevamaks! Seega väänasin iseenese tarkusest kere keskosa kokkuvoltimise masinale tibake juurde ja kütsin vihaga.
Kui siis juba.
Ei surnudki selle kätte ära.
Muud harjutused võtsin ka mõttesse teostada … oot, ma lähen ostin väljendi ….. isomeetrilises kontraktsioonis!
Oli jah raske. Aga mul olid pohlad kah.
Siis treeneritibu rääkis, et selle ühe teise harjutuse juures töötavad tuharalihased. Katsutagu! Onju! Mul ei töötant. Ma pidin küüned ikka sügavale pekki lükkama, et mingitki lihase moodi ollust tunda oleks. Seega olin ma oma arust jube kaval ja lihtsalt pingutasin ülemises asendis kujuteldavaid kannilihaseid. Õhtul kaesin popist raamatust, ikka sellest, kus räägitakse isomeetrilisest kontraktsioonist, et olla veel isoleeritud harjutusi kannile. Ja neid tuleb omakeharaskusega teha pikki seeriaid – seni kui lihastes on tunda kirvendust.
Näiteks kükid.
Samas kui ma mõtlen kükkimise peale, kunagi sain oma esimese ja ka viimases karatetrennis teha 100 karistuskükki järjest, siis ainukesed asjad, mis seal valutama hakkasid,  olid järgmiste nädalate jooksul põlve- ja hüppeliigesed. 
Võib muidugi oletada, et ma olen vahepeal natukenegi targemaks saanud ja enam oma pontsaka kerega põlveliigeseid päris ära ei lõhu. Teate ju küll, täisnurk, põlv ei tohi liikuda varvastest ettepoole, selg sirge jne. See mida vist antiiksetele karatetreeneritele ei õpetatud.
Ning muidugi tuleb eelkõige oma hirmudele vastu hakata! Sic! Teooria!
Kuskil keegi tark, “viieteist minutiga imemisprintsessiks” ning “meestele meeldib suuseks, võileib ja vaikus” ajakirjanduslike sedöövrite vahel, üc, et kui teha 100 kükki päevas, siis 9 päeval juba olla pringim kann. See on ju palju parem kui Helka kanniprojekt 21 päeva kõndida?
Või peaksin ma praegu siiski korraks peeglisse vaatama, et äkki on pea juba lehte läinud?



Kui artikkel meeldis, siis palun jaga seda!

Personaalne toitumiskava!


Saad ka edaspidi süüa tavalisi ja kiiresti valmivaid toite. Alusta kohe!

Vali periood

Vali maksemeetod