Pean tunnistama, et tegin pattu. KUIGI, ma jäin omadega kaloraaži sisse, andis see siiski järgmisel hommikul kaaludes valusalt tunda. Elukaaslasel oli reedel sünnipäev. Otsustasin siis õhtu- ja hilisõhtusöögi vahele jätta, et saan siis koos elukaaslasega ka sünnipäeva nautida. Sõin 2 väikest muffinit ja tegin Nipernaadi kokteili jõhvikamahlaga. Olin juba oma edusammude üle nii rõõmus ja järgmisel hommikul oli kohe tagasilöök. Kaal tõusis + 900gr. Ma siiani loodan, et tegu on vaid sellega, et ma jõin alkoholi ja seetõttu keha hoiab vett kinni. Ohkasin ja üritasin asjale positiivselt läheneda. Kuid siiski ma olen hämmingus - ometi jäin ma lubatud kaloraaži. Küll mitte lubatud toitainetega, kuid ikkagi. Mul oli vaba voli tarbida veel 630 kcal. Eks siis ole näda, mis mu keha järgmiste päevade jooksul mõtleb. Kahju oleks küll, kui põhimõtteliselt 5-6 päeva edusammud on ühe  õhtuga nulli läinud. See võttis igatahes igasuguse patustamise isu ära. ( Ja natuke tegelikult tekitas ka patustamise isu suhtumisega "ahh ükskõik, jäängi suureks vaalaks"). Täna natuke haletsen ennast ja üritan end kokku koguda. Mu eesmärk oleks veebruariks enamvähem tiptop konditsioonis olla. Ma ei jaksa olla enam selline nagu ma olen, lihtsalt ei suuda iseennast enam armastada ja see rusub hingele. Igatsen neid aegu, kui ma vaatasin peeglisse ja arvasin, et olen paks aga tegelikult ei olnud ja olen hoopis nüüd paks. Ma tahaks olla sama paks nagu toona, kui seda arvasin. Aga kahjuks tol ajal ei osanud ma oma keha nautida. Ma arvan, et ei kaalu ennast nüüd enne teisipäeva hommikut. See igapäevane kaalumine ei ole kindlasti ka mitte mu vaimsele tervisele hea, sest nii võib sõltuvus tekkida ja iga väiksemgi kaalutõus või suure masetsuse hoo kaasa tuua. Ma pigem loodan seda, et sentimeetrid on vähe usinamalt kadumas, kui kaalunumber. Sest tegelikult, kaal võib tuleneda nii mitmetest erinevatest faktoritest. Kaalutõus võib olla tingitud stressist, menstruatsioonist, vee tasemest jne., seega ma pean endale selgeks tegema, et ei tohi enda vastu liiga karm olla. Kuigi seda on mõnikord nii raske endale selgeks teha.. 

Lõpetuseks paar tarkusetera enesearmastuse kohta Michelle Obamalt:

  • «Sinu lugu on see, mis sul on, mis sul alatiseks olemas on. See on väärt omamist.»
  • «Ma proovisin järele uut hüpoteesi: oli võimalik, et ma olin oma õnne eest rohkem vastutav, kui lubasin endal olla.»
  • «Isegi kui me ei lõpetanud võites, tegime progressi, mis oli oluline.»
  • «Olen ma piisavalt hea? Jah, olen.»
  • «Elu õpetas mulle, et progress ja muutused juhtuvad aeglaselt. Me istutasime muutuste seemned, vilja, mida me ei pruugi kunagi näha. Me pidime olema kannatlikud.»