Olen olnud peaaegu et terve elu hädas oma kaaluga. Tunnen end oma kehas halvasti ja tahan ette võtta ühe tervisliku teekonna parema mina-pildini. Senini olen mässanud erinevate dieetidega, olnud näljas ja söönud üle, kord teinud rohkem trenni, kord vähem. Viimased poolteist aastat olen rohkem rõhku pannud tervislikule eluviisile- toitun puhtast toidust, liigun piisavalt ja loobusin alkoholist. Kuigi tundub, et kõik peakski olema siis korras- ei ole. Kaal ei lange, meeletu isu on magusa järele, tihti valdab siiski väsimus ja viitsimatus. Olen jõudnud seisukohale, et tasakaalustatud toit lahendaks need murepunktid minu jaoks. Tasakaalustatud toit aitaks mul lahti saada magusaisust ning samuti kataks see minu energiavaru, et teha positiivsema tundega trenni. Kodus on mul olemas jooksulint, hantlid ja balance ball. Lisandumas on ka velotrenazöör. Kõik eeldused aktiivseks elustiiliks on loodud ning nüüd püüan lisada sellesse tasakaalustatud toitumise. 

Poolteist aastat tagasi alustasin 11 kilo raskemana kui ma praegu olen. Kuid see teekond on olnud väga vaevaline ning libastudes kipub kaal tulema tagasi. Ehk siis on need maha saadud kilod pigem olnud näljatunde tulemus, kui tasakaalustatud toidu ja trenni ühine saavutus. Tahan neid asju teha nüüd iseenda tervise nimel paremini. 

Olen siin alles päris uus. Otsustasin, et hakkan toitumiskava jälgima esmaspäevast, kuid siis jõudsin järeldusele, et miks mitte juba täna! Ehk siis õhtusöögi ja õhtusnäki saan juba korraldada toitumiskava baasil. Ostunimekiri on tehtud kolme päeva jagu ning kuna enamus koostisosi on juba külmkapis ootamas, siis midagi suurt ma kokku ostma ei peagi. Püüan kinni pidada toitumiskavast ja jõuda niiöelda harjumuseni, ning seejärel tahan sellesse kaasata ka oma abikaasa. Koos on ju ometi lihtsam.

Leian, et terves kehas terve vaim. Kui toitumine on paigas ja sealt võimalik omastada eluks vajalikke aineid, on enesetunne palju parem ning seega ka meeleolu. Eks see positiivne suhtumine on tegelikult paljude asjade alus. Ma ei tea, mida ma nii kaua üleüldse oodanud olen fitlapiga alustamisega, kuid parem hilja kui mitte kunagi.  Ma ei luba iseendale ülisuuri muutusi, aga ma luban endale, et midagi siiski muutub. Kui olen niiöelda rütmi sisse saanud, küllap siis on kindlam tunne ka juba alustada suuremate lubadustega. Iga algus on raske, usun et seegi algus on minu jaoks raske, kuid minus on tahtejõudu. Lisatud pildid on siis viimase nelja kuu muutus- aga kahjuks mitte tervislik.Nüüd on eesmärk minna edasi tervislikult.