Mõnikord õpetab elu ootamatu kandi pealt.

Mõned päevad tagasi ITAKis oma uut spinningratast üle vaadates muigasin konsultandile, et 3- ja 2-rattalise ma tema käest juba ostsin. neljarattalist enam tema käest osta ei tahaks. Et järgmine võiks juba bensiinimootoriga olla. Näiteks SAAB.

See hetk, kui ta akudega ratastooli poole viipas ja sõnas, et see kõik oleneb sellest, kui hästi ma enda tervise eest hoolt suudan kanda, võttis seest keerama küll. Võ noh, neid neljarattalisi oli seal teisigi - manuaalsed ratastoolid, rulaatorid, täisfunktsionaalsed elektrilised voodid... Valik oli lai.

Ratta enda kättesaamisega on praegu väga paha lugu, sest kõigist firmadest suutsime me just sellise leida, kes meil naha üle kõrvade tõmbas. Pealtnäha on kõik JOKK, tellisime kindla ära proovitud mudeli, seda ei olnud ja firma saatis "palju uuema ja parema" - jutte kuulates võis uskuda, et too praeb mulle hommikuti mune ka... Ent kohapeal selgus, et sadulapulk on liiga kaugel ja kõrgel, rattapedaali hoovad liiga pikad ja ratas ise minu jaoks liiga kõrge. Pluss treeneri leid, et lenks on ka liiga kaugel.

Insenerid pakkusid muigvelsui muidugi kohe n+1 varianti, kuidas "võtame-siit-ja-siit-ja-siit-maha-ja-siit-tuleb-natuke-keevitada", aga reaalsuses tõdesid nemadki, et mitte midagi pole teha. Tsk, ma ütlen! Trennid õnneks pooleli ei jää, minu vana ja väeti veloergomeeter teenib mind veel tublilt. Aga noh... kui ma neid rattaid omavahel võrdlen, siis ... no nagu Sapakas vs Lexus :)

Ma loodan südamest, et me ei pea Tarbijakaitsesse-kohtusse selle asjaga pöörduma. Sest siis venivad asjad tont teab kui pikaks. No ja muidugi jääb oht, et tüüp laseb meist kõrge kaarega üle. Igatahes - kust iganes te midagi ostate, tehke ALATI enne järgmist suuremat ostu taustakontroll.

Mis trenni endasse puutub, siis sellega on jätkuvalt õnneks hästi - selle nädala ports - üle päeva 40 min on kenasti graafikus.

Uued trenniriidedki on hangitud - tõsi, posti teel põrsa kotis ostmine on õnneasi omaette. Igatahes on mu lycrast asjad nii õhukesed, et neist võib läbi vaadata. Kaua need vastu mu jalas ja mu liikumisega peavad, saab omamoodi huvitav eksperiment olema. Rattapükste asemel ostsin ma muidugi jooksupüksid ka. Vändada on nendega... sutsu ebamugav.

Kaalust - roomab mööda ette nähtud kõverat kenasti allapoole, mõnisada grammi on isegi eespool. Sünnipäevaks on lootust 10 kg kergem olla. :)