Ahoi, ristirahvas!

Vaikus minu blogiridadel on tulnud sellest, et mul lihtsalt ei ole olnud aega kirjutada. Fitlapi ridades olen endiselt ja kodus teengi süüa ainult kava järgi. Küll aga on kaks komistuskivi: kui keegi tuleb külla ja/või kui mina lähen külla. No ja seoses paranenud kaalu ja füüsilise aktiivsusega... on ka mu sotsiaalne elu tunduvalt hoogustunud. Mis tähendab üha enam kutseid toredate inimeste juurde... kus tegelikult tuleks teha söögilaua ääres nutikaid valikuid, aga no... mis valikut ma teen seal, kui üks süsivesikupomm ajab teist taga? 

Ühesõnaga, keeruline värk on. 

Ma tõttöelda siiani taastun veebruarikuisest sünnipäevatamisest, mis läks ülekäte. Sest kui ma millestki lihtsalt ei loobu, siis on see korralik vanakooli kringel. No ja siis muidugi saab alguse suhkruralli. Aga mis mul ikka viriseda - ise võtsin otsuse, ise ka vastutan.

Ma tean, et mul on paari nädala pärast korraline "inimtehnoülevaatus" ehk siis kuna ma olen ennast lubanud juhtumiuuringusse, mis tegeleb minu liikumise ja kaalu langetamise parandamisega. Ehk siis on aru andmise tund. Liikumise pärast ma ei muretse - kuna mulle on on "külge keevitatud" pulsikell, siis ei ole võimalustki, et trenn tegemata jääb. 

Kaalu osas on olnud kehvemini. Eks mul ole selle pooleteise aastaga üksjagu kilosid alla ka läinud ja alguse õhin on kadunud. Tore on küll muudkui väiksemaid riideid osta ja vaadata, kuidas taljejoon välja joonistub, aga ... Ühesõnaga... Uus päev, uued võimalused! 

Mis mind toitumise juures paljuski on aidanud, on pühapäeval võimalikult paljude toidukordade ette vaaritamine uueks nädalaks. Aga eks siingi tuleb laiskus vahel mängu. Nagu näiteks eile õhtul. Aga täna on jälle uus võimalus tubli olla.

Ja noh, ma ju tean ise ka, et kui ma veel -20 kilo alla võtan, siis a) ma näen sihuke püss beib välja, et... ohohoo! b) me saame ratta seljast kolida jooksurajale. No ja silme ees terendavad elu esimesed jooksutrennid võiks ju motiveerida küll. :-)

Ühesõnaga - armasad pikaajalised olijad, kui te nüüd vähegi loete ja kaasa mõtlete, siis krabage mul nüüd natist kinni, ja öelge paar abistavat-turgutavat sõna. Ma muudkui loodan, et mis see pisike patt ikka teeb, aga nüüd vist juba teeb. 

Homme aga luban kirjutada trennimotivatsioninippe. Teie aga jagage "toidumotivatsiooninippe" :)