Üks õnnetu hommikukohv blogiomaniku moodi. Kohvikoor oli otsas.

Alustuseks disclaimer: jah, ma tean, et kui ma kohvi peale piima tahan, tuleb see kusagilt mujalt retseptist võluda.

Nüüd asja juurde. :)

Snoobid ja ekstravagantsusi armastavad inimesed peavad ilmselt keskmisest julgem seltskond olema. Või vähemalt see osa neist, kes seda tunnistada julgevad.

Näiteks.

Hommiku- ehk kodukohv  võib vabalt olla jaburas kruusis pätikohv. Minu jaoks kindlasti piima või koorega. Vabalt otse pakist. Ja küll on hea, kui töökaaslane samasugust oskab meisterdada. Ja sõbrad on juba ära õppinud, et külmikus peab midagi kohvi peale olema. Ja kui mul endal ei ole, siis on hull lugu. Aga õnneks õpetas sõber, et nii igak juhuks võib külmikus alati olla neid Karumsi "igavesi" piima-tetrakolmnurki.
Aga minu ülemus näiteks soojendab alati kohvipiima ära.
Ja minu vanemad ei taha kuuldagi millestki nii jubedast, kus „pärast peab kohvipuru hammaste vahelt sülitama“. Nii ma siis ostsin presskannu. Mis seisab enamuse ajast kapis.
Tõsi, kui ma lähen võõramasse kohta pidusse, siis ma eelistan ka presskannukohvi. Hää tuttava juures sobib suurepäraselt „pätikas“. Justkui omaksvõtmise märk.
Kahe bussi vahelist aega võib toredasti sisustada papptopsikohviga.
Ja kohvikus või kusagil üritusel PEAB olema korralikust oast jahvatatud masinakohv alustassiga tassist serveerituna ja ILMA topsikooreta. Selle eest ma olen nõus maksa ja seda tahan saada.
Topsikoor kohvikus on minu jaoks ikka täiesti out. Õnneks on kodulinna kohvikupidajad sellest aru saamas.

Ühesõnaga – rutiin peab olema timmitud ja paigas.

Aga... kui seda lõhutakse, on minu pettumus kerge tulema.
Näiteks mõnda aega tagasi käisin ma iseenesest absoluutselt ägedal üritusel – Hanna-Liina laulis ja välja oli reklaamitud 20 eri sorti kohvi.
Mina muidugi vaatasin, et vau! Latte ja cappucino ja ... ma tahan kohe seda kõike näha ja maitsta!
Esimene pettumus tabas mind, kui ma sain aru, et 20 sorti ei ole kohvi, vaid kohviube. Grammarnazi minus ohkas südamest. Ja teine siis, kui ma sain aru, et kontserti tuleb mul nautida, papptops käes.
Mhh! Kolmveerand elamust jäi saamata, ausõna!

Ehh... tuleb ikka endale üks Jura ära kodustada. Kust selleks raha tuleb, ma veel ei tea.

Teine, lihtsam variant, mis pealinna kolides ilmselt tulebki omaks võtta - kohvi asemel tuleb teele üle kolida. Ju seal ikka miski on, miks mu ihutreener seda ei tarbi.