Tuleb pattu tunnistada - jaanuarist alates on mu kaalulangetus olnud nagu hunnik sedasamustki pesunööril - ei ripu ega kuku.

Pärast eilset meili füsioterapeudilt "Nüüd peaks motivatsioon jälle tõusma, sest mind küll väga huvitab see, kuidas sinu kehakoostis muutunud on. Meil on kõigest üks kuu ja veidi peale aega veel muutusi saavutada, seega võtame maksimumi!" tuli minu suult suur ohe ja nõnda ma siis täna hommikul kaalu välja otsisin. Õnneks ei näidanud see mitte midagi kohutavat, täpselt sama, mis eelmise kokkusaamise kaalumise paberilipik. Ainukese vahega, et vahepeal on olnud hunnikuga kringlit ja sefiiritorti ja mustmiljon tähistamist, sünnipäeva ja muud, mil toitumine "mõistlikest valikutest" kaugel on. 

Eile, enne kui kaalule astumiseks julgust kogusin, otsisin välja mõõdulindi. Strateegilised mõõdud olid samad, pigem oli puusalt isegi 1 cm vähem. Aga no see oleneb muidugi sellest, kui tihkelt mõõdulinti tõmmata, eksole. 

Graafikust vaatas mulle vastu, et ma olen kaotanud -24,1 kg ja -66 cm. Samas - jaanipäevast alates on seda olnud -7,5 kg. Ja praegune KMI on 34. Ma nüüd kõlan egoistlikult, aga ma ei ole sellega rahul. Samas ma tean, et mu igasugune trennikoormus on niigi viimasel piiril, sealt edasi on juba ülekoormuse oht. 

Kuna mul on liikumisega rohkem tegemist, siis iga päev 10 000 sammu on minu jaoks ilmselgelt liiast. Ca 6000 juures hakkavad minu murekohad mulle juba signaale saatma, et kuule naine - mida sa endast mõtled? 

Ja olgugi, et ma teen trenni viis korda nädalas - jube mõru meel on pärast trenni pulsikell kinni vajutada, nähes, et kulunud on ... näiteks 62 kcal. Taastavalt treeningult ei saagi muidugi rohkem nõuda. Aga ega sealt parematel päevadel suurt üle 290 kcal ei tule. Mistõttu ma olen tegelikult loobunud trenniblogide lugemisest, et ennast sääasta. Ja pikendan jällegi Fitapi konto kasutusaega, mis sest, et igasugu valgulistest on kõriauguni ja natuke peale.

Mille üle mul on hea meel, on, et ma pole eluski nii toimekas ja hästi toimetulev olnud. Kõikvõimalikud füüsilised näitajad on seitmepenikoormasammudega paranenud. Mul on hakkanud tekkima trennimotivatsioon...! Aga see kuradi kaal... 

Aga no elame veel.