Hei, hei! Tänane päev möödus matkates ja päeva nautides looduses. Kuigi looduses aja veetmine on suurepärane ajaviide, siis väsitab see füüsiliselt küll üsna ära ja toob kaasa nö hundiisu :D Matkale minekuks olin valmistunud hunniku vabavaraga ja peamiseks söögiks oli praemuna, mille valmistasime looduses kohapeal. Joogiks tee ja vesi :) 

 

Kokku liikusime ringi kuskil 13 km, mis on meie tavapärastest matkadest küll paraku palju vähem. Siiski oli tegemist mõnusa füüsilise tegevusega, mis kindlasti kahju ei tee. 

Enne matka sõin tugeva hommikusöögi, milleks oli (MINU SUUREKS ÜLLATUSEKS LUBATUD) Veski Mati seemne ja klii puder. Kui ma muidu ei ole suur pudrusõber, siis see on eranditult minu suur suur lemmik. Sellest on tehtud retseptide alla küll mingi versioon kodujuustuga, mis minu maitsele päris ei olnud. Varsti uurin, kas mingite asendustega saaks sellest teha hoopis pudru marjade või muu sellisega. 

Rääkides marjadest, siis pean üles tunnistama, et metsa vahel ringi kõndides olid igal pool põldmarjad, millest ma kohe üldse ei suutnud eemale hoida ja iga mõne meetri tagant jälle pistsin ühe suhu. Samuti käisin õunaraksus ja sõin ka mõne õuna. Tundub, et hakkan kontrolli kaotama ja on vaja tagasi korrale kutsuda. Aga kui tihti sa ikka otse põõsast ja puu otsast neid maiuseid napsata saad. Kohe ei suutnud vastu panna ja endale korrutasin, et ju siis keha vajab seda kui nõuab. Samas on mu keha nõudnud mitu päeva ka seda krõpsupakki poeriiulist. Kas nüüd ka oma keha kuulata? Nali naljaks - tegelikult nägin täna esimest kaalulangust, milleks oli kuskil 0,8 kg. Kohe hakkab usk tagasi tulema ja loodan, et see on üksnes algus ja varsti jõuan ka palju lähemale oma 10 kg kaotamise eesmärgini. 

Arvestades kõiki minu tänaseid isusid, on veel vaja otsustada, mis on see tänane söök, mis petaks mu kõhu ära, et tegemist on mingi suurepärase patutoiduga. Sealiha on hetkel pannil ja olen otsustanud, et teen midagi sellest. Kui leian retseptidest variandi, siis ideaalis segaksin selle kinoa, sibula ja seentega ära. Eile nimelt jäi mul kinoa alles, sest korjasin sealt kana välja, et see lisada lillkapsapõhjaga pitsale. Seega otsib kinoa nüüd jälle kasutust nii kui nii. Pitsa tuli natuke veider ega tahtnud hästi koos püsida. Koostisained olid veidike paigast ära. Iseenesest oli idee mulle väga meelt mööda ja kindlasti teen uue katse. Igatahes olen endiselt kava lainel, hoolimata mõnest kõrvalepõikest.