Koos kaasneva sügisega on tulnud mu ellu ka uued isud. Juba mitmeid kordi olen olnud murdumise äärel. Nagu külmaga ikka, on isu tõusnud  ja leian end tihti unistamas juba järgmisest söögikorrast, sest nälg näpistab juba paar tundi pärast eelmist söögikorda. Kuna olen ka veidi tõbine, siis võib asi olla ka selles, et keha on nõrk ja vajab tervenemiseks rohkem energiat või selles, et kodus veedetud päevadel on rohkem aega keskenduda pikutamisele ja söömisele. Eks tegevusetuse vastu tundub söömine alati hea abinõu. Igatahes pean tunnistama, et mitmeid kordi olen oma portsjonitega vist paari päeva jooksul natuke üle normi läinud indecision. Ja et sellest veel vähe oleks, on mul täna kolleegidega lõunasöök restoranis, mis on eelkõige steigi restoran. Püüan endale siis leida seal menüüst mingi võimalikult tagasihoidliku lihatüki ja tellida selle koos salatiga, kuigi niiiii väga tahaks ju friikartuleid. Uuuh, ma ei tea, mis minuga toimub. Need meeletud isud ja tungid, millest kuidagi lahti ei saa. Tänu suurele isule olen viimased päevad toitunudki singi-juustu pastast, mille valmistasin riisinuudlite asemel seekord täistera pastaga. Tõbisuse tõttu olen ka kahel korral valmistanud kanasupi, mida ikka isukalt söönud olen. Supiga on ju raske pidama saada. Oeh, igatahes olen jõudnud omadega sinna, kus hetkel tunnen end näljase ja abituna ja ei tea, kuidas normaalselt kavas püsida. Võib-olla peaks kellaaegu natuke nihutama ehk hommikusöögi jätma veidi hilisemaks ja sama ka lõunasöögi ja õhtuga. Ehk see aitaks natuke stabiilsemaks muuta seda olukorda. Eile käisin poes ja hankisin jällegi veidi suurema koguse toidukraami, kuid lihavarud on veel osaliselt katmata. Püüan täna jälle nädalavahetuseks ja järgmise nädala alguseni menüü paika saada, et lihtsustada oma söögitegemist ja vähendada pidevat toidule mõtlemist. Hetkel veel tänaseks kanasupp kapis ootamas, aga alates homsest ei ole veel midagi planeeritud. Pühapäeval ehk püüan jõuda ka turule ja natuke mereande-kala tuua. Puuviljasid vist enam juurde ei saa osta, sest üks kausitäis õunu ja tükk arbuusi on endiselt ootamas ja kuna kogused on küllaltki piiratud, siis läheb nende söömisega veel palju aega. Üks suurimaid murekohti mul ongi, et midagi halvaks ei läheks ja sellest tulenevalt peab tulevatel päevadel vist sellest tulenevalt kriitilise pilguga külmkapi sisu üle vaatama. Asju on küll hea varuda, aga üksi süües on alati oht, et asjad lähevad avatuna pahaks.