Olen jõudnud tagasi faasi, kus tunnen hirmu kaalule astumise ees, sest tulemused on hakanud kõikuma. Nagu palaviku puhul ei ole hea pidevalt kraadida, ei ole tegelikult ka kaalu langetada püüdes hea liiga tihti kaaluda. Igatahes kuigi ma enamike toidukordadega püsin retseptide sees, siis viimasel ajal juhtub ikka sisse natuke rohkem selliseid vahepealseid apsakaid. Alati ma kartsin sellise kalorite lugemise juures seda, et see hakkab lõpuks liiga palju stressi tekitama, kui kogu päev keerleb justkui mingite toidukordade ümber ja eriti kui kõht tühjaks jääb, siis tekib selline ahastus, et tuleks juba järgmine toidukord. Nagu mu toonist lugedes nähtub, olen veidi madalseisu jõudnud. Äkki peakski tegema väikese pausi sisse, aga kardan, et see lööb vastupidi kõik segi. Arvan, et ehk tuleb lihtsalt jälle üks rohkem läbimõeldud poeskäik ja preppimine, et jälle uus hoog sisse saada.  Võib-olla aitab sellel puhul ka teiste posituste lugemine jälle, et näha, et pole ju oma mures üksi, ka teistel juhtub murdumisi ja ka hetki, kus tunnevad motivatsiooni langust. Samas, tunnen et mul on söömine nii tihedalt emotsionaalse seisundiga. Kui olen kurb või pettunud, siis on mul suurem oht midagi valet süüa. Tundub, et ma olen emotsionaalne sööja ja tegelikult seda olnud juba ammu. Emotsioonid mõjutavad, kas ja mida ja kui palju ma söön. Juba varasemast mäletan, et kui olin kurb, siis lubasin lohutuseks süüa midagi, mis kuulus patutoidu hulka. Samas, kui olin üle mõistuse rõõmus, ka siis juhtus, et tekkis tahtmine ju tähistada söögiga. Seda kõike siin kirjutades mõistan, et söögil on imelikult tähtis osa meie (vähemalt minu) igapäeva elus, mis ei ole üksnes kehale kütuse pakkumine vaid tihedalt seotud emotsionaalse seisundiga. See ei ole hea, üldse mitte. Sellest ma arvan ongi tekkinud ka paljud raskused kaalu langetamise teekonnal. Vanast ajast mäletan ütlust: "Me ei ela selleks, et süüa vaid sööme selleks, et elada". Kõlab ju iseenesest õigelt. Samas, on ju muidugi ka gurmee pool kõigest, kus lihtsalt tahaks nautida elu ja süüa muretult maistvaid toite. Ehk see ongi kõik ka tehtav, aga sellisel juhul peavad olema väga kontrolli all ka kogused ning muidugi see, kui tihti ja mida endale lubada. 

Aga nüüd siis jälle pea päikese poole ja tuleb endasse uskuda ja edasi pingutada. Lõpp eesmärgini on ju tegelikult veel peaaegu 2 kuud aega ja puuduolevad 5 kg ei ole veel täiesti lootusetu kaotada.