Tere lõunat, armsad saatusekaaslased!:)

Tervise eest tuleb nagu oma hingegi eest hoolt kanda. Nii nagu köster "Kevades" targasti ütles. Esimeses nooruses ma enam pole, aga väga vanaks ka ennast oma 42 eluaastaga ise pidada ei taha:) Küll aga on meist vist igaühel mõni terviseteema, mis on parasjagu päevakorral, millega peaks tegelema ja mis võiks ehk veidi paremini olla. 

Nii on ka minul. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida:) Hoopis sellest, et käisin täna taaskord töötervishoiu arstil ja see oli üks täitsa tore kogemus. Sain igasuguseid põnevaid asju teada. Näiteks seda, et ma olen jälle lühemaks jäänud. Alati vanast harjumusest teatan pikkust sellest ajast, kui ma veel põhikoolis käisin:) Nüüd tuleb välja, et olen tegelikult kaks sentimeetrit lühem.

Silmad on ka kontoritöötajal alati õrn teema. Vastuse sain sellelegi, miks mul on päevast-päeva silmad nagu liiva täis. Teate küll - nagu pidev uni on silmas - silm on selline udune ja tahaks pigem kinni panna, kui lahti hoida. Isegi paljukiidetud silmatilkadest ei ole abi. Nüüd siis selgus, et võta näpust!, aga silmad ongi suts kehvemaks jäänud. Viimane kord, kui sama kaebusega silmaarstil käisin, siis teatati, et pole häda midagi - silmad on lihtsalt pingutusest väsinud ja ei vaja kangemat prilli. Seekord siis aga sain täiesti uue prilliretsepti ja soovituse siiski kangem prill osta. Nüüd küll natuke teisest ooperist, aga eriti tore oli veel see, et leidsin ometi kord ühe sellise prillipoe, kus ma sain esimese laksuga valida viie erineva raami vahel! Lisaks veel hunnik sobivaid päikeseprille! Ma nimelt ei kannata igavaid raame, aga no mine ükskõik millisesse optikapoodi - valik on nii äbarik, et valus hakkab. Seekord aga, oh imet!, valisin ja vaata et ei suutnud ära valida:) Mul on üüüber hea meel, sain omale kahed uued ägedad prillid; ühed neist valgete raamidega, mis olid veel eriliselt coolid!:)

Ja noh, eluskaalu muidugi sain ka teada. See mind õnneks ei üllatanud, sest olen praegusest numbrist eriti teadlik ja uhke selle üle, et eelmise aasta oktoobrilõpu seisuga olen ma suutnud alla tulla kokku 6,6 kilogrammi. Kahjuks seda muidugi töötervishoiu arst ei teadnud, õnneks ei olnud tal ka mitte ühtegi sõna ütlemist minu kaalunumbri kohta. Erinevalt eelmisest samalaadsest kogemusest, kus keskeas mitte just peenike proua teatas mulle mõnusa huumoriga hääles ja silmades, et :" Ilusat prouuuaaat on naaaaaatukene liiga palju!":) Seda meenutan siiani kui ühte värvikama töötervishoiu arsti juures käiku ja kui taas minema peab, tuleb just see proua silme ette!:)

Lõpetuseks. Olen kenasti reel, söön ja mängin ja kui aega jääb, suusatan ka. Koos oma mõnusa koerpoisiga.

Päike käib juba kõrgelt, pöörame kõik ninad sinnapoole!:)

Kuulmiseni

Marilin