Olen jõudnud taas tagasi Fitlapi radadele. Kasutasin kunagi seda toitumiskava, et tervislikumalt toituma hakata. Olen selles päris edukas olnud, kuigi eks vahest ju ikka tuleb ka rämpsu isu ja olen seda endale ka alati lubanud. Kaaluga ei ole mul probleeme kunagi olnud. Või noh, nüüd ju tegelikult on ning seetõttu ka taas liitusin. 
 
 Olen 26-aastane. Pikkust on mul 181cm ( too much, ma hea meelega oleksin 10cm lühem ) ja hetkel on kaalu ( minu pikkuse kohta peaks kasutama siin sõna VAID ) 54 kilogrammi. Seetõttu võtsin ka kava, et kaalu proovida tõsta, et jõuda tagasi normaalkaalu. Organismidiagnostika.ee andmetel on mu kehamassiindeks ( edaspidi KMI ) hetkel 16,5, mis selle lehe andmete on keskmine alakaal.... isegi mitte enam kerge alakaal. Kui ma näiteks 2kg veel alla võtaksin, oleksin juba raskes alakaalus. 
 Miks ma olen alakaaluline? Kahjuks sellele küsimusele mul vastuseid ei ole. Ma kaalusin varem peale lapse sündi koguaeg nii 61-63kg ( mis jääb küll normaalkaalu KMI alumise poole poole, kuid siiski normaalkaalus ). Kunagi enne last oli minu tavakaal seal 59kg juures. Olen alati selline kõhnem olnud. Hetkel on aga asi juba kehva ning saan sellest ka ise aru. Kogu see kaalulangus hakkas pihta mul 2018 suvel. Algul suvel arvasin, et see on seetõttu, et oli väga soe ning ka liigutud sai väga palju. Alates 2018 mai lõpust ei ole ma tarbinud ka tilkagi alkoholi ning arvasin, et see peaks tervist nagu paremaks tegema aga kahjuks ei ole minu puhul see niimoodi olnud. Kui ma 2018 mai kaalusin veel 61-62kg siis juba oktoobri lõpus oli mu kaal 54kg peal. 
 Üks asi, milles ma kaalulangust osaliselt süüdistan, avastati oktoobri lõpus. Oktoobri kuu algusest hakkas mul täiesti alaseljas selgroo ja puusa vahelises piirkonnas seljavalu. See oli püsiv valu ja läks aina hullemaks. Arvati, et närv kinni ja et kui valu paremaks läheb, siis seljaharjutusi vaja tegema hakata ( ei läinud paremaks ja harjutuste proovimine oli elu hulleim piin ). Kirjutati erinevaid valuvaigisteid, mis ei aitand. Kuu lõpu poole olin ma juba täiesti voodis ja nii tugevates valudes, et nutsin ja juba ajas see pidev piin ka oksele. Ainus, mis leevendust pakkus, olid süstid, mida sain korra perearstil, korra ise EMOs käies ning tilgaga, kui koju sai kiirabi kutsutud, sest see oli juba ebainimlikult juba. Siis palusin perearstit puugihaiguste analüüse ja ta oli nõus need tegema, kuigi tema arvas, et see ei saa sellist asja põhjustada. Tuli aga välja, et sai küll, sest kui tuli välja, et borrelioosi kõik näitajad olid positiivsed, sain ma peale AB ravi, mille esimestel päevadel tõmbas tagasi ka seljavalu. 
 Kahjuks aga peale ravi ei ole hakanud kaal siiski tagasi tulema, nii et arvan, et ainult borrelioosi mõjutustel see ei ole. Kilpnäärme talitlushäireid ei ole ( kuigi soodumus on ). 

 Hetkel ma selle esimese postitusega lõpetan. Venib muidu ei tea, kui pikaks ja kes see seda siis lugeda ikka viitsib. Üritan oma mõtteid ja arenguid vaikselt ka siia kirjutama hakata, et saaks ise ka silma peal hoida asjadel. 
  Kindlasti kirjutan veel sellest, kuidas alakaal on mu elu mõjutanud !